Epistole

Veetsin pool päeva äärmiselt produktiivselt, nimelt vaatasin YouTube'ist Scooby-Doo multikaid. Lühikesi ja pikki, vanu ja uusi, uuesti ja esmakordselt. Leidsin oma vana lemmiku, Scooby-Doo on Zombie Island , aga ka selliseid toredaid, mida ma polnudki varem näinud, nagu Scooby-Doo and the Goblin King , Scooby-Doo and the Witch's Ghost , Scooby-Doo and Pirates Ahoy . Väga lahe, pole enne kunagi selliseid pikki asju YouTube'ist vaadanud, aga mõnel oli kohe päris hea kvaliteet, sai full screen vaadata ja pilt oli ilus. Tore ju. :)

ehk Suxu Seiklused Põlvamaal Taevaskoda * Mustikad, metsmaasikad, jänesekapsad. Rikkalikult sääski. Üks sipelgapesa kah. Ja paaris kohas maasikad alles õitsesid. * Järsud tõusud. Üles ma sain. Alla nii lihtsalt enam ei saanud. * Suur Taevaskoja. Sulistamine jões. Põhjas teravad kivid - aih! aih! Maanteemuuseum * Piletiks helkur. Jee! * Maahärrad pidid teed korras hoidma. Inspektsioon käis kaks korda aastas. Aga teed tuli korras hoida kogu aeg, mitte ainult siis, kui inspektsioon käis! * Talvel lumega ei tohtinud talupojad kõrvalteid kasutada, pidid sõitma peateel, et seda lahti hoida. Kui koormaga olid, pidid sõitma kolmekesi kõrvuti, et tee veel eriti lahti lükata. * 18. sajandil oli tähtis postijaam Tõraveres. * 1970-ndatel oli vähe autosid, seega bussijuhi amet üks lugupeetavamaid. Ja aeg-ajalt läksid bussid ikka põlema. Ja inimesed ei virisenudki, kui bussid graafikust maha jäid. * Tigurootorlumepuhastusmasin. Või umbes midagi sellist. Meenikunno mka * Ma olin kaardilugeja. Minu ju...

Oi jeerum-jeerum, plaanid muutuvad sellise kiirusega, et mina enam ei orienteeru. Öeldakse küll, et hommik on õhtust targem, ja väga võimalik, et ma hommikul teangi kõike (või noh, mitte päris kõike, eksole), ainult et kui õhtu kätte jõuab, siis selgub, et see, mis mina tean, pole enam ammugi see, mis tegelikult plaanis on. Ja mu reageerimiskiirus ei ole tegelt üldse nii suur. Muidu ma oleks omal ajal vennalt palju raha saanud. >:) Aga mulle lihtsalt meeldib ette teada, mis järgmisel päeval juhtuma hakkab. Kasvõi selleks, et ma teaksin, kas tasub pead pesta või mitte.

Ma sõin oma jõulukingiks saadud šokolaadi ära, tal tähtaeg kukkus täna. Nämma.

Ma sattun alati vaatama kõige jaburamaid filme. Ma ei tea miks. Võib-olla sellepärast, et kui teised leiavad, et jabur film, siis nad keeravad ruttu teise kanali või panevad telku kinni, aga mina vaatan suurte silmade ja avatud suuga edasi, et kas tõesti võib üks film nii jabur olla. Võib küll. Aga see, mis mind sealjuures eriti häirib, on need paljutõotavad pealkirjad. Vastupidise näitena võib tuua Tapjamerineitsi filmi. Selle pealkiri oli "Tapjamerineitsi". Kui sellist pealkirja näed, saad kohe aru, mis laadi filmi sealt nüüd oodata võiks. Ja siis tead ise, kas vaatad või mitte, aga vähemalt on vaim valmis. Aga siis on jälle selline film, mille pealkiri on "Dreamcatcher" ja see on täpselt selline pealkiri, et sa mõtled, et ohhoo! see võib päris tore film olla. Ja siis tuleb välja, et see on film, kus neli sõpra lähevad maamajja koos aega veetma, vannuvad palju, sattuvad tulnukaterünnaku alla, pooled neist saavad surma, üks seestatakse mingi erilise tulnuka poolt, ...