Epistole

Ehk siis väike ülevaade viimasel ajal tehtud "gurmeeroogadest", nagu R. neid nimetab. Muidugi, tema definitsiooni järgi on gurmeetoit vist iga söök, mis talle ei maitse. Ning jah, järgnevad toidud ei maitsenud talle kahjuks ka. Minu meelest olid kõik jälle väga head.  1) Kanakarri kookospiimaga (Selveri kalendri jaanuari toit) Sai ka ilusti õigel kuul tehtud. Värskete köögiviljade asemel kasutasin külmutatud, sest kes see ikka talvel neid värskeid köögivilju saab. Pealegi ma olen kuulnud, et kui köögiviljad kohe ja korralikult ära külmutada, jäävad vitamiinid ka kenasti alles. Roog siis koosneski peamiselt kanast, kookospiimast ja köögiviljadest. Maitse ei olnud tõenäoliselt päris õige, sest kana oli juba eelmaitsestatud ja retseptis toodud vokimaitseaine asemel kasutasin ma tom kha supi maitseainet. Aga tulemus oli hea, mulle küll väga maitses. R. võttis minu õhutusel imepisikese lonksu kookospiima ja vaevles pool õhtut kõhuvalu käes. Minu kõht oli rahul.  2) Grill

Ma olen täheldanud, et me R-ga läheme sageli skaibi teel tülli. Tegelikult, "sageli" on vale sõna, aga seda on ikka juhtunud, kohe nii, et üks pool (mitte mina) end vihaselt välja logib. Ma hakkasin siis mõtlema, et miks nii ja paar asja mõtlesin välja kah. Jutt käib siin hetkel siis kirjutamisest, mitte videokõnest. Üks põhjus on see, et tekst ei anna edasi hääletooni, näoilmet jms. Ehk siis, hoidku selle eest, kui ma kirjutan midagi naljaga pooleks ja unustan sinna smilie otsa lisamata - ja vahel ei aita isegi smiliest.  Teine põhjus võib olla see, et kui me skaibi teel kirjutame, siis mina olen tavaliselt tööl ja mul on jagatud tähelepanu. Ehk ma alati ei mõtle päris täpselt läbi, mida ma ütlen ja mõnikord ei loe ka tema kirjutist päris korralikult läbi. Vastamisega võib mul ka kaua minna, seega kui ta millestki valesti aru saab, siis ma ei saa seda kohe ära parandada, vaid loen alles hiljem tema kirjutatud solvunud romaani ja mõtlen, et appikene, mis siin küll juhtus, m

Paar sõna ka meie Sõbrapäevast, mis kestis ikka rohkem kui ühe päeva. Alustasime juba eelmisel laupäeval, sest tööpäeva õhtutel olen mina tavaliselt väsinud ja pahur ja R. unegraafik liikus ses suunas, et tal oli plaanis Sõbrapäeva õhtu lihtsalt maha magada. Kuhugi kohvikusse me ei läinud, aga leppisime kokku, et mingi aeg selle kuu jooksul läheme ka. Ma jätan siinkohal mainimata, et sama mõte oli meil (loe: mul) ka jaanuari kuu kohta, aga loodetavasti sel kuul läheb paremini.  Ehk siis laupäeva õhtul tegime algust ja ma sain lauatäie kingitusi, sh pulgakommibuketi, šokolaadi, muud maiust ja rongimängu (laienduse). Varem ei o le me seda niisi materiaalsete kingitustega tähistanud , a ga ma ei nurise. Ma küll ütlesin, et nii palju kingitusi poleks vaja olnud, aga nad kõik olid väga toredad. Õhtu veetsime mõnusalt koos. Mul ei olnu d tol hetkel talle ühtegi kin gitust vastu anda , aga ära olin tellinud küll juba.  Pü hapäeva päeval olin üksi üleval ja kodus, valutasin natuke pea

Nägin mina üks öö sellist und, et R. kinkis mulle pisikese halli karvapalli, mis oli tegelikult üks pisike ja ülinunnu kassipoeg. Aww. Ja seekord läks nii hästi, et unenägu ei lõppenudki selle koha peal ära, vaid läks edasi, nii et ma sain selle nunnu karvapalliga veel mängida. Wheee!  Päriselt seda muidugi ei juhtu, sest R. on ikka täielik koerainimene. Kui ta peakski mulle kunagi halli karvapalli andma, siis kõige tõenäolisemalt oleks see tolmurull. Neid siin viimasel ajal leidub üsna palju, sest meil pole juba ammu keegi külas käinud ja viimati tuldi nii ootamatult, et suurpuhastus jäi tegemata. See ei tähenda küll seda, et ma üldse ei korista, koristan küll - tänamatu töö see koristamine, kõik mustus ja tolm tuleb muudkui tagasi - aga sinnani ei ole veel jõudnud, et võtaks nüüd tolmuimeja ja tõmbaks kõik põrandad üle. Pigem teeme seda lokaalselt, harjaga ja käsitolmuimejaga, mina vahetevahel lihtsalt võtan tolmurullil kraest kinni ja viin ta prügikasti.  Vahepeal tuli mul selli