Ma olen täheldanud, et me R-ga läheme sageli skaibi teel tülli. Tegelikult, "sageli" on vale sõna, aga seda on ikka juhtunud, kohe nii, et üks pool (mitte mina) end vihaselt välja logib. Ma hakkasin siis mõtlema, et miks nii ja paar asja mõtlesin välja kah. Jutt käib siin hetkel siis kirjutamisest, mitte videokõnest. Üks põhjus on see, et tekst ei anna edasi hääletooni, näoilmet jms. Ehk siis, hoidku selle eest, kui ma kirjutan midagi naljaga pooleks ja unustan sinna smilie otsa lisamata - ja vahel ei aita isegi smiliest.
Teine põhjus võib olla see, et kui me skaibi teel kirjutame, siis mina olen tavaliselt tööl ja mul on jagatud tähelepanu. Ehk ma alati ei mõtle päris täpselt läbi, mida ma ütlen ja mõnikord ei loe ka tema kirjutist päris korralikult läbi. Vastamisega võib mul ka kaua minna, seega kui ta millestki valesti aru saab, siis ma ei saa seda kohe ära parandada, vaid loen alles hiljem tema kirjutatud solvunud romaani ja mõtlen, et appikene, mis siin küll juhtus, ma enda arust ei öelnud midagi valesti.
Sellel on mõned märgid, kui asi hakkab viltu kiskuma. Kui ta kirjutab mulle sõna "oeh..." või siis kriips-suuga smilie, siis see tähendab, et asi hakkab metsa minema. Kui ta aga vastab mulle inglise keeles, siis asi on juba metsas ja korjab seeni. Siis ma jään mõnikord lihtsalt vait ja ei kirjuta enam mitte midagi, sest kunagi ei tea, mis see õige või vale vastus sel juhul on.
Võib-olla on osaline süü ka minu huumorimeelel, sest ma olen selline pisut sarkastiline inimene ja ma üsna tihti ütlen asju, mida ma tegelikult ei mõtle. Näiteks kui me kirjutame ja ta pole mulle tükk aega vastanud, siis ma olen öelnud, et "aww, sa ei taha minuga rääkida", aga see on ikka naljaga pooleks, mitte tõsiselt, aga tema arvab, et on tõsiselt ja siis ma saan pahandada, et kas ta ei tohigi enam pissil käia vaid peab mulle iga kord kohe vastama ja midagi muud enam teha ei tohigi. Kui ma sama asja näost-näkku ütlen, siis mu näoilme ja hääletoon annavad enamjaolt edasi, et ma ei mõtle seda päris tõsiselt.
Seega jah, temaga skaibis juttu ajades tuleb mul ettevaatlik olla.
Teine põhjus võib olla see, et kui me skaibi teel kirjutame, siis mina olen tavaliselt tööl ja mul on jagatud tähelepanu. Ehk ma alati ei mõtle päris täpselt läbi, mida ma ütlen ja mõnikord ei loe ka tema kirjutist päris korralikult läbi. Vastamisega võib mul ka kaua minna, seega kui ta millestki valesti aru saab, siis ma ei saa seda kohe ära parandada, vaid loen alles hiljem tema kirjutatud solvunud romaani ja mõtlen, et appikene, mis siin küll juhtus, ma enda arust ei öelnud midagi valesti.
Sellel on mõned märgid, kui asi hakkab viltu kiskuma. Kui ta kirjutab mulle sõna "oeh..." või siis kriips-suuga smilie, siis see tähendab, et asi hakkab metsa minema. Kui ta aga vastab mulle inglise keeles, siis asi on juba metsas ja korjab seeni. Siis ma jään mõnikord lihtsalt vait ja ei kirjuta enam mitte midagi, sest kunagi ei tea, mis see õige või vale vastus sel juhul on.
Võib-olla on osaline süü ka minu huumorimeelel, sest ma olen selline pisut sarkastiline inimene ja ma üsna tihti ütlen asju, mida ma tegelikult ei mõtle. Näiteks kui me kirjutame ja ta pole mulle tükk aega vastanud, siis ma olen öelnud, et "aww, sa ei taha minuga rääkida", aga see on ikka naljaga pooleks, mitte tõsiselt, aga tema arvab, et on tõsiselt ja siis ma saan pahandada, et kas ta ei tohigi enam pissil käia vaid peab mulle iga kord kohe vastama ja midagi muud enam teha ei tohigi. Kui ma sama asja näost-näkku ütlen, siis mu näoilme ja hääletoon annavad enamjaolt edasi, et ma ei mõtle seda päris tõsiselt.
Seega jah, temaga skaibis juttu ajades tuleb mul ettevaatlik olla.
Comments