Epistole

Ma rahunesin maha. Mnjah.

ma pean lõputööd kirjutama. ma ei oska lõputööd kirjutada. mul pole kogemusi. ma ei oska. ma olen loll. ma pean essee kirjutama. ma ei oska. mul tuleb eksam. mul tuleb arvestus. ma ei oska. mul tuleb eksam. mul tuleb eksam. ma pean lõputööd kirjutama. ma ei oska. ma olen loll. ma lähen hulluks. mul tuleb Itaalia keele arvestus. ma ei oska. ma ei oska. ma ei oska. ma lähen hullux! Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaahhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!

Heia, suxu siin, seekord siis hametlikult aige. Või noh, tegelt juba terveks saamas, sest ma ei tunne ennast enam nagu räbal ja pea ei ole enam kah nii raske, et paneb imestama, miks gravitatsioon ei tööta ja ma veel ikka jalgel püsin. Nojah, enamasti ei püsinudki, vajusin kuskile ja sinna ka jäin. Isegi MacGyverit vaatasin. Ja timukat kah enam ei himusta, sest see jubin (ehk siis mu pea) on nüüd valutamise kah lõpetanud, ja see teine jubin (suu) on õppust võtnud ja sama teinud. Aga miski imelik tunne on ikka sees, et kuidagi imelik tundub. Nojah, juba see on imelik, et ma siin kirjutan, eksole, sest keegi niikuinii ei loe. MA OLEN UNUSTATUD!!! The Forgotten Suxu! Hmm, eksole. Igatahes hommikul ehk kui ma ärkasin ehk siis kell viis õhtul oli palavikku 37 koma 1 koma 5. Präägu on arvatavasti rohkem. Okei, ma ei viitsi enam kirjutada. Tšauki! -¤-¤- The Forgotten Suxu