Epistole

Pühapäevane sünna läks väga hästi, seal olid minu sõbrad ka ja mul on toredad sõbrad. R. sugulased on muidugi ka toredad, aga nendega ei ole lihtsalt nii paljust rääkida. Õnneks, nagu ma juba ka kirjutasin, on nad ise piisavalt jutukad. Igatahes jah, meie jäime küll sünnipäeva pidudega rahule. Nüüd aga paar sõna meie ämmelgast, kes vannitoas võrku punub. Miskipärast ta leiab, et seda on hea teha mitte pimedas taganurgas, vaid kohe ukse juures. Ma ei tea - ja ei tahagi väga teada - mis imepärane elu seal meie vanni all toimub, et ämmelgas seal otsustab passida. Üks kärbes oli kumagi, aga selle sai R. kätte. Üks sääsk ka, aga tema saatust ma ei tea.  Kui siin nüüd sünnipäevade eelseks puhastuseks läks, siis ma loomulikult imesin selle ämmelgavõrgu ära. Ämmelgas ise oli ka väga viisakas - või hirmunud - ja ei andnud mitu päeva enam näole, nii et ma hakkasin arvama, et äkki tõmbasin tema ka kogemata tolmuimejasse. Aga täna on ta jälle olemas ja uus võrguke valmis.  Ükskord me ehmatas

"Homme hakkan korralikuks, söön vähem šokolaadi ja liigutan end rohkem", mõtlesin ma ühel õhtul. Võtsin plaani, et alustuseks sõidan iga päev 10 min jalgrattatrenažööril, siis teen 10 kõhulihasteharjutust ja 10 küünarnukk-põlv harjutust. Kuna ma olin samal õhtul juba trenažööriga sõitnud ja need homme-lubadused on teadagi mis, siis tegin juba õhtul 10 + 10 võimlemisharjutust ära. Järgmine päev ei söönud tööl ühtegi tükki šokolaadi ja õhtul külas sõin ainult ühe tüki. Mul tuli selline hea mõte, et ma võin šokolaadi süüa küll, aga ainult esmaspäeviti - sellega seoses tekkis kohe selline kujutluspilt, kuidas on reede ja mina ootan esmaspäeva, et saaks ometi šokolaadi süüa - aga tegelikult ei ole nii. Ehk ma ei ole šokolaadist nii hullult sõltuvuses. Aga selline lahendus leevendaks esmaspäeva masendust. Igatahes, see esimene päev tegin oma harjutused ära, teine päev ka ja siis jäin haigeks.  Esimene päev oli enam-vähem okei, kurk oli valus ja nina natuke jooksis, aga pea ei val

Käisin eelmisel pühapäeval sellisel toredal üritusel nagu Tähtvere Õunaõuepäevad. Laupäeval toimus tegelikult ka midagi, talgud ja aiakoristus ja muu selline, pühapäeval oli siis pidu - laat, aiakohvikud, esinemised.  Läksin kella poole kaheks vanemate poole, et siis koos emaga ring peale teha. Ema-isa koos oma lapselapsega tegid juba varem ühe tiiru ära ja jõudsid tagasi umbes samal ajal kui mina. Ema ütles, et laste atraktsioonid ja kohvikud jätsid natuke soovida, osad olid mõeldud väiksematele lastele ja ei olnud tegelikult päris nii vahvad nagu välja reklaamiti. Õepoeg J. ütles, et talle meeldis.  Läksime siis emaga teisele tiirule ja väga tore oli. Ilm oli ka ilus, päikeseline, karge, kuid tuulevaikne. Käisime siis läbi mitmed õuekohvikud ja mekkisime õuna- ja kõrvitsa- ja muid hõrgutisi. Kõik kohvikud olid jällegi omamoodi hubased.  Ühes kohas oli üks tore vanaproua, kes pakkus igasugu kõrvitsaküpsetisi. Kusjuures, süsteem oli hea, valima ei pidanud, vaid oligi taldrik koos