Skip to main content

Šokolaadist, nöhast ja sünnipäevast

"Homme hakkan korralikuks, söön vähem šokolaadi ja liigutan end rohkem", mõtlesin ma ühel õhtul. Võtsin plaani, et alustuseks sõidan iga päev 10 min jalgrattatrenažööril, siis teen 10 kõhulihasteharjutust ja 10 küünarnukk-põlv harjutust. Kuna ma olin samal õhtul juba trenažööriga sõitnud ja need homme-lubadused on teadagi mis, siis tegin juba õhtul 10 + 10 võimlemisharjutust ära. Järgmine päev ei söönud tööl ühtegi tükki šokolaadi ja õhtul külas sõin ainult ühe tüki. Mul tuli selline hea mõte, et ma võin šokolaadi süüa küll, aga ainult esmaspäeviti - sellega seoses tekkis kohe selline kujutluspilt, kuidas on reede ja mina ootan esmaspäeva, et saaks ometi šokolaadi süüa - aga tegelikult ei ole nii. Ehk ma ei ole šokolaadist nii hullult sõltuvuses. Aga selline lahendus leevendaks esmaspäeva masendust. Igatahes, see esimene päev tegin oma harjutused ära, teine päev ka ja siis jäin haigeks. 

Esimene päev oli enam-vähem okei, kurk oli valus ja nina natuke jooksis, aga pea ei valutanud üldse ja ma olin nii rõõmus, et seekord tuleb kergem nohu. Järgmine päev aga... noh, peani see valu päris ei jõudnud, aga nina valutas, lõualuu valutas ja silmakoopad valutasid. Kui nohu juba natuke paremaks läks, siis tuli köha. Mõlemad on siiamaani kallal, kuigi haigestumisest saab juba 1,5 nädalat. Perearstil käisin ka korra, ta soovitas ühte teist köharohtu ja kutsus nädala pärast tagasi. Eelmine kord, kui mul köha oli, tekkis mul sellest bronhiit ja ma läbisin antibiootikumikuuri. Enesetunne läks õnneks paremaks, esimene päev peale kodus olemist tööl olles oli küll selline eriti tõbine tunne, aga nüüd on parem. Mina oma töönarkomaani kalduvustega ei võtnud ühtegi päeva puhkamiseks, vaid kodus olles tegin iga päev tööd - ka siis, kui mul terve nägu valutas. Ahjaa, kõrvad olid/on ka miskipärast kinni, ma ei tea, kas haigusest või niisama. Nüüd on parem, aga natuke kinni on ikka (vaheldumisi). 

Sel nädalavahetusel on siis R. sünnipäeva kaks pidu, eile oli sugulastega ja täna tuleb sõpradega. Eile läks päris hästi, kuigi see oli üsna väsitav. Kuna ma sain hakkama sellise asjaga, et unustasin toidu õigeks ajaks tellida, siis käisin juba reede õhtul kahes poes - seekord vedas ja ma sain poest sama võileivatordi, mille me oleks tellinud, ja isegi odavamalt. Reede õhtul koristasin ka natuke, R. oli põrandad ise ära imenud, v.a. WC ja vannituba. Laupäeval koristasin siis edasi ja pealelõunal läksime koos poodi ja pärast seda oli ka veel koristamist ja sättimist. Ma olin vahepeal väga väsinud ja tõenäoliselt mitte eriti seltskondlik, aga õnneks on R. sugulased ise piisavalt jutukad. Kauaks nad ei jäänud, umbes 2 tundi, seega õhtul sai jälle vabamalt olla ja välja puhata. 

Täna ärgates oli mul nii hea meel, et ei pea koristama ega poodi minema. Laud tuleb katta ja asjad valmis sättida ikka, aga sellega on veel aega, kuna pidu algab alles kell 18. Täna on külalisi rohkem, 8 külalist (eile oli 5), aga kõik ei tule päris korraga. Tulevad nii R. sõbrad, kui ka minu omad, seega selline segaseltskond. Loodetavasti tuleb tore olemine.  

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...