Epistole

Väga hea supi, kusjuures. Ehk siis kirjutan natuke neist toredatest roogadest, millega ma viimasel ajal hakkama olen saanud.  * tom kha supp - kana, kookospiim, seenekesed ja tomatid pluss spetsiaalne maitseaine segu. Teha oli üpris lihtne ja tulemus oli nämma. Mulle maitses, R-le mitte. Seega pidingi oma supi ise ära sööma, aga mul polnud selle vastu midagi, sest see oli nämma. Hiljem ma sain veel mitu korda sinihallitusjuustuga seenekesi teha, sest mul jäi neid üle.  * ahjuliha - ükspäev jäi poes silma ürdivõi marinaadis liha. Võtsin, pistsin ahju, võtsin välja, pistsin suhu - oli hea. Seega ma tegin seda veel korra. Liha oli suur ja vägev kui ahju läks ning mitte enam eriti suur kui välja tuli, aga hea oli ta küll. Kõrvale tegin friikaid ja salatit. * kotletid - ma miskipärast arvasin, et kotlette on keeruline teha. Ei olnud. Hakkliha, sai, hapukoor, muna kõik kokku, siis sõrmused sõrmest ja sõtkuma. Igal juhul oli seda sõtkuda ja vormida palju lihtsam kui tainast. Ainult käte

Mu telefon läks eile katki. Kuna ta oli aga juba mõnda aega kleeplindiga parandatud, siis ma olin selleks sündmuseks ette valmistanud ja laenanud oma õelt tema vana telefoni. Õel on nüüd nutikas, aga vana telefon on ka töötav ja korralik ja lisaks ka nunnu. Ma isegi suutsin oma telefoniraamatu kaardile kopeerida ja uude telefoni üle viia.  Huvitaval viisil läks telefon muidu katki. Ma ise eeldasin, et ta läheb ükspäev lihtsalt pooleks. Aga tema oli ilus ja terve ja muidu töötas, ainult et välja ei saanud helistada. Seda ma ei tea, kas sisse sai, ei proovinud. Igatahes, ma siis võtsin sahtlist kohe teise telefoni, tõstsin kaardi ümber ja nüüd on mul jälle töötav telefon.  Keegi võiks mulle ka nutika kinkida. Ise ma seda ei ostaks, sest mulle ei meeldi nutikad. Aga ma tean mitut inimest, kellele on nutikas kingitud ja siis on see neile meeldima hakanud.  Täna pakkus ema mulle veel oma vana telefoni, mis oli ka minu vana telefon - minu esimene telefon, keskkoolis sain - aga mulle na