Epistole

Uues Kivilinnas on kuidagi hullult palju salateid, ma avastasin. Tükk aega otsisin ning ei leidnudki tavalist makaronisalatit. Nooh, lõpuks ikka sain, suitsukanaga, aga need makaronid seal olid sellised imelikud väikesed, nägid välja nagu riis, aga olid ikka makaronid. Ja mingi Itaalia salat oli tegelt kah, aga see oli liiga suures karbis. Tean, tean, muudkui virisen - kas on karp liiga suur või makaronid liiga väiksed. Aga ega te ometi ei looda, et ma siin mingit mõistlikku juttu räägin? Kuivatatud banaani ostsin kah. Sellist nagu müsli sees on, kust ma need tavaliselt välja nokin ja ära söön. Aga täna hommikul sõin ma kogu müsli ära, kuigi banaanid selle seest said juba eile õhtul otsa. Ma mäletan, et ükskord oli selline müsli, mis mulle ei maitsenud, aga seal olid puuviljad sees, nii et ma sõin nad üksteise järel sealt seest ära, kõigepealt kõik punased kuubid (jõhvikad, pohlad äkki?), siis vist kookose ja lõpuks rosinad kah. Vat niimoodi saab kaerahelbeid teha. Ma olin tulles nälja

Ma oleks juba eile kirjutanud, aga kaks korda ühe päeva jooksul tundub natuke palju. Niikuinii olen viimasel ajal usin kirjutaja olnud, kui ainult keegi ka nõnda usin kommija oleks. Aga see selleks, sest hetkel ma tahan veidi ülikooli kiruda. Peamiselt oma õppekava, mis on koostatud ei tea kunas kiviajal, nii et pooli aineid, mis seal kirjas on, enam ei ole, tundub, teine pool on muteerunud millekski muuks ja otse loomulikult vähemapunktiliseks ning lõpetuseks leiab suurem osa õppejõude, et parim aeg loengute jaoks on neljapäeval kell 12-14. Ning kui ma eile õhtul pärast pikka pingutust ja kirumist ja veel kirumist oma tunniplaani enam-vähem paika sain, nii et mul kaks praksi kuskil ei kattu, siis mis kiri tuli mulle täna postkasti? Sorri, Hajussüsteeme sel semestril ei loeta, võtke midagi muud. Aaaaaaarghhh!!! Ja üleüldse need lollakad kahepunktilised ained, kus tegemist on sama palju või rohkemgi kui neljapunktilistel, aga mille tõttu tuleb hullult rohkem ained võtta ja igal pool on

Ja imelikud unenäod jätkuvad. :) No vähemalt on nad huvitavad. Ja imelikud. Üleeile öösel oli maailmalõpp. Jep, täpselt nii. Mingi suur plahvatus käis, leegid lendasid ja kõik inimesed surid maha. Või noh, peaaegu kõik inimesed. Eee, mina jäin ellu. Koos veel mingite inimestega, keda ma päriselt ei tunne. Aga päris puhtalt ma kah sellest maailmalõpust ei pääsenud, lendavad leegid ju ikka ja puha, ma olin pärast seda kuus kuud koomas. Või umbes nii. Igatahes taastusin. Aga elus olin, ikkagi. Siis eile öösel oli mitu hääd unenägu, või noh, pigem imelikku. Näiteks esimeses sõin ma vahtplasti. Küll röstitud vahtplasti, aga ikkagi vahtplasti, ja see oli vastik. Ei soovitaks. Üldse ei soovitaks. Ja Eva ja Orav olid ka seal ja nad olid kurjajuured, eriti Eva, Orav lihtsalt vaatas pealt ja irvitas. Ja point oli siis selles, et seal oli ka üks tüüp minu teaduskonnast, prääguseks on ta vist juba magistratuuri lõpetanud, ja Eva oli kuidagi nii korraldanud, et kui mina (röstitud) vahtplasti söön,