Ja imelikud unenäod jätkuvad. :) No vähemalt on nad huvitavad. Ja imelikud.
Üleeile öösel oli maailmalõpp. Jep, täpselt nii. Mingi suur plahvatus käis, leegid lendasid ja kõik inimesed surid maha. Või noh, peaaegu kõik inimesed. Eee, mina jäin ellu. Koos veel mingite inimestega, keda ma päriselt ei tunne. Aga päris puhtalt ma kah sellest maailmalõpust ei pääsenud, lendavad leegid ju ikka ja puha, ma olin pärast seda kuus kuud koomas. Või umbes nii. Igatahes taastusin. Aga elus olin, ikkagi.
Siis eile öösel oli mitu hääd unenägu, või noh, pigem imelikku. Näiteks esimeses sõin ma vahtplasti. Küll röstitud vahtplasti, aga ikkagi vahtplasti, ja see oli vastik. Ei soovitaks. Üldse ei soovitaks. Ja Eva ja Orav olid ka seal ja nad olid kurjajuured, eriti Eva, Orav lihtsalt vaatas pealt ja irvitas. Ja point oli siis selles, et seal oli ka üks tüüp minu teaduskonnast, prääguseks on ta vist juba magistratuuri lõpetanud, ja Eva oli kuidagi nii korraldanud, et kui mina (röstitud) vahtplasti söön, siis too tüüp suudleb mind. :P No saate nüüd aru, miks ma seda vastikut vahtplasti sõin. Jube vastik oli. Aga noh... ;) Ja siis ma sõingi selle ära ja läksin oma väljateenitud suudluse järele ja kõik oli hea ja tore ja rõõmus. Aga siis mina, kurjajuur, leidsin, et nii ikka ei sobi, et ma ei saa lihtsalt mingit suvalist tüüpi suudelda, kui seal mingeid romantilisi tundeid pole. Ja siis ma ütlesin talle ka seda, muidugi lootuses, et nüüd ta ütleb mulle, et ma ikka meeldin kah talle natuke. Aga ta ei öelnud. Päh! Ja musi ka ei andnud. Päh! Ja mina olin veel tema pärast (röstitud) vahtplasti söönud. Päh!!!
Teises unenäos olin ma femme fatale, kes saadeti James Bondi võrgutama. Ja mul läks väga hästi. Me sõime koos hommikust ja ma mürgitasin ta juustu ära. Ja siis ta sõi seda. >:)
Ja siis oli veel selline imelik unenägu, kus Udu ja Papu mängisid palli. Ja nad mängisid seda nii, et Papu seisis Kaarsillal ja Udu ujus Emajões. ;) Aga siis kui mina tahtsin kah sellest lõbust osa saada, läks Udu kuhugi minema ja ma proovisin teda tagasi meelitada, aga ta ei tulnud, ja siis ma mõtlesin ise Emajõkke minna, aga siis läks Papu kah ära, ja üldse kõik ignoorisid mind muudkui.
Täna öösel nii imelik ei olnud. Ma ainult rääkisin ühe pisikese nahkhiirega. Ja siis selle pisikese nunnu nahkhiire emmega. Nad kutsusid mind õhtuks peole, aga ma ei saanud minna, sest mul olid plaanid juba tehtud.
---
Morpheus armastab mind?
Üleeile öösel oli maailmalõpp. Jep, täpselt nii. Mingi suur plahvatus käis, leegid lendasid ja kõik inimesed surid maha. Või noh, peaaegu kõik inimesed. Eee, mina jäin ellu. Koos veel mingite inimestega, keda ma päriselt ei tunne. Aga päris puhtalt ma kah sellest maailmalõpust ei pääsenud, lendavad leegid ju ikka ja puha, ma olin pärast seda kuus kuud koomas. Või umbes nii. Igatahes taastusin. Aga elus olin, ikkagi.
Siis eile öösel oli mitu hääd unenägu, või noh, pigem imelikku. Näiteks esimeses sõin ma vahtplasti. Küll röstitud vahtplasti, aga ikkagi vahtplasti, ja see oli vastik. Ei soovitaks. Üldse ei soovitaks. Ja Eva ja Orav olid ka seal ja nad olid kurjajuured, eriti Eva, Orav lihtsalt vaatas pealt ja irvitas. Ja point oli siis selles, et seal oli ka üks tüüp minu teaduskonnast, prääguseks on ta vist juba magistratuuri lõpetanud, ja Eva oli kuidagi nii korraldanud, et kui mina (röstitud) vahtplasti söön, siis too tüüp suudleb mind. :P No saate nüüd aru, miks ma seda vastikut vahtplasti sõin. Jube vastik oli. Aga noh... ;) Ja siis ma sõingi selle ära ja läksin oma väljateenitud suudluse järele ja kõik oli hea ja tore ja rõõmus. Aga siis mina, kurjajuur, leidsin, et nii ikka ei sobi, et ma ei saa lihtsalt mingit suvalist tüüpi suudelda, kui seal mingeid romantilisi tundeid pole. Ja siis ma ütlesin talle ka seda, muidugi lootuses, et nüüd ta ütleb mulle, et ma ikka meeldin kah talle natuke. Aga ta ei öelnud. Päh! Ja musi ka ei andnud. Päh! Ja mina olin veel tema pärast (röstitud) vahtplasti söönud. Päh!!!
Teises unenäos olin ma femme fatale, kes saadeti James Bondi võrgutama. Ja mul läks väga hästi. Me sõime koos hommikust ja ma mürgitasin ta juustu ära. Ja siis ta sõi seda. >:)
Ja siis oli veel selline imelik unenägu, kus Udu ja Papu mängisid palli. Ja nad mängisid seda nii, et Papu seisis Kaarsillal ja Udu ujus Emajões. ;) Aga siis kui mina tahtsin kah sellest lõbust osa saada, läks Udu kuhugi minema ja ma proovisin teda tagasi meelitada, aga ta ei tulnud, ja siis ma mõtlesin ise Emajõkke minna, aga siis läks Papu kah ära, ja üldse kõik ignoorisid mind muudkui.
Täna öösel nii imelik ei olnud. Ma ainult rääkisin ühe pisikese nahkhiirega. Ja siis selle pisikese nunnu nahkhiire emmega. Nad kutsusid mind õhtuks peole, aga ma ei saanud minna, sest mul olid plaanid juba tehtud.
---
Morpheus armastab mind?
Comments
Aga röstitud vahtplast? Peab sul alles seedimine olema!
Muuseas, mul kunagi oli tõesti kotitäis vahtplasti, mis nägid välja nagu vahukommid. Sellised ilusad värvilised pisikesed armsad. Ja ei, ma ei maitsnud neid.
Aga kas sa siis tunned unenägudes maitseid? Ma küll ei tunne. Või sa lihtsalt arvasid,e t igasuguse loogika järgi see peaks olema vastik, seega järelikult ta ongi?
Aga tunnen jah unes maitset. Muude asjade hulgas. Millest kõik pole sugugi meeldivad ning antud juhul polnud see maitse kah sugugi meeldiv. Väkk-väkk! Kas sa ei tunne siis unenäos selliseid asju või?