Epistole

Pesin eelmisel nädalavahetusel oma vanni hästi kenasti puhtaks. Mulle ei meeldi koristada, aga kellele ikka meeldiks? Huvitav, kas selliseid inimesi nagu Sõprade Monica on päriselt ka olemas? Mina igatahes selline ei ole. Ma koristan siis, kui on vaja. Igatahes, vann sai väga ilusaks puhtaks ja valgeks. Hiljem oli kohe nii mõnna sinna vanni pessu minna. Panin natuke oma vannisoola ka, mis oli juhtumisi roheline - ja tulemuseks oli see on, et mu vann oli rohelisetriibuline. Minu just äsja uhipuhtaks pestud ilus säravvalge vann oli rohelisetriibuline!!!  Kui ma seda lugu emale rääkisin, siis ta küsis, et kas Cif siis ei võta neid rohelisi triipe ära. Võtab küll, aga point polnud üldse selles. Point oli selles, et ma just pesin seda vanni ja nüüd ta oli rohelisetriibuline.  Sellepärast mulle ei meeldigi koristada. See on nii tänamatu töö. Näed vaeva, teed kõik korda ja puhtaks ja siis natukese aja pärast on kõik jälle must ja sassis.  No igatahes ma pesin vanni nüüd uuesti puhtaks

Ma siin ükspäev (mõned aastad tagasi) otsustasin, et mai on minu lemmikkuu. Sel aastal, erinevalt eelmisest, on ta olnud ka väga ilus ja soe ja suvi ja super ja vahva jms. Aga üldiselt mulle lihtsalt meeldib see, kui kogu see loodus korraga ärkab ja tärkab ja käima läheb. Meeldivad need kevadrohelised toonid. Meeldivad need üllatused, kui midagi uut hakkab õitsema. Meeldib jälgida kõiki neid lillekesi ja pungakesi, mis on iga päev natuke suuremad.  Olen nende ilusate ilmadega pea iga päev peale tööd jalutamas käinud ja mitu korda Botaanikaaias jalutanud. Esmalt õitses ainult üks punane tulp. Siis oli neid terve trobikond. Järgmisel korral hakkasin nad juba vaikselt ära õitsema. Üks teine lemmikkoht on Kassitoomel need kiikuvad pingid, seal uue anatoomikumi vastas. Seal on ka nii mõnus istuda, kiikuda ja vaadata, kuidas varjud liiguvad. Ja ka Ülikooli Raamatukogu ees on vahva purskkaevusid jälgida ja veesahinat kuulata ja vaadata, kuidas varesed joomas käivad.  Botaanikaaias on muid