Ma siin ükspäev (mõned aastad tagasi) otsustasin, et mai on minu lemmikkuu. Sel aastal, erinevalt eelmisest, on ta olnud ka väga ilus ja soe ja suvi ja super ja vahva jms. Aga üldiselt mulle lihtsalt meeldib see, kui kogu see loodus korraga ärkab ja tärkab ja käima läheb. Meeldivad need kevadrohelised toonid. Meeldivad need üllatused, kui midagi uut hakkab õitsema. Meeldib jälgida kõiki neid lillekesi ja pungakesi, mis on iga päev natuke suuremad.
Olen nende ilusate ilmadega pea iga päev peale tööd jalutamas käinud ja mitu korda Botaanikaaias jalutanud. Esmalt õitses ainult üks punane tulp. Siis oli neid terve trobikond. Järgmisel korral hakkasin nad juba vaikselt ära õitsema. Üks teine lemmikkoht on Kassitoomel need kiikuvad pingid, seal uue anatoomikumi vastas. Seal on ka nii mõnus istuda, kiikuda ja vaadata, kuidas varjud liiguvad. Ja ka Ülikooli Raamatukogu ees on vahva purskkaevusid jälgida ja veesahinat kuulata ja vaadata, kuidas varesed joomas käivad.
Botaanikaaias on muidu ka pardid, kes tegelevad seal oma paaritumisrituaalidega. Või vähemalt ajavad isased emast taga ja siis mõnikord teeb emane koos ühe isasega teisele isasele kambakat. Aga kui see üks väga soe päev oli, siis nad ei viitsinud väga kakelda ega taga ajada, konutasid niisama kaldal, pea tiiva all.
Vedasin R-i ka Botaanikaaeda deidile. Kusjuures ta täitsa rahulikult jalutas seal koos minuga ja tegi pilte ja siis istusime ka pingil ja vaatasime parte ja arutasime, kas me tahaksime pardid olla (ei taha). Ma kartsin, et ta ei viitsi seal väga kaua olla, aga tegelikult oli meil seal väga tore ja pärast käisime veel söömas ka.
Emadepäeval käisin koos emaga teatris, saimegi kleitidega minna. Mina panin oma keskkooli lõpukleidi, mille suhtes ma pole kindel, kas ma olen seda üldse peale lõpupidu veel kunagi kandnud. Võib-olla olen siiski varem ka sellega teatris käinud. Kleidile panin peale valge vöö, kingad ja kott olid samuti valged ja ema tõi ka mulle oma valged pärlid. Kokkuvõttes ma nägin väga kena välja, R. ütles seda ka. ;) Lisaks olin ma EV100-le väga sobivalt sini-must-valges.
Teatritükk oli sellise ilusa sooja ilma jaoks ehk pisut raskelt filosoofiline - Faust. Eks seal tehti kõva lärmi ja mina vahepeal nutsin ka natuke, aga kokkuvõttes ikka meeldis. Me emaga mõlemad püüdsime Fausti sisu ja lõppu meelde tuletama, aga kuigi mulle vägagi tundub, et ma olen seda lugenud, siis ei mäleta küll kuidagi, mis seal ikka täpsemalt toimus. Noh, midagi ikka oli meeles ja siis see kuulus tsitaat - "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Kuigi seal etenduses ta minu meelest küll midagi head korda ei saatnud.
Igal juhul, näitlejad olid väga tublid, et nad kõik ilusti pähe õppisid. Värsivormis on see eksimine ju märgatavam kui muidu.
Pärast teatrit läksime vanemate juurde, kus sai siis ka natuke Emadepäeva peetud koos venna ja õega.
Olen nende ilusate ilmadega pea iga päev peale tööd jalutamas käinud ja mitu korda Botaanikaaias jalutanud. Esmalt õitses ainult üks punane tulp. Siis oli neid terve trobikond. Järgmisel korral hakkasin nad juba vaikselt ära õitsema. Üks teine lemmikkoht on Kassitoomel need kiikuvad pingid, seal uue anatoomikumi vastas. Seal on ka nii mõnus istuda, kiikuda ja vaadata, kuidas varjud liiguvad. Ja ka Ülikooli Raamatukogu ees on vahva purskkaevusid jälgida ja veesahinat kuulata ja vaadata, kuidas varesed joomas käivad.
Botaanikaaias on muidu ka pardid, kes tegelevad seal oma paaritumisrituaalidega. Või vähemalt ajavad isased emast taga ja siis mõnikord teeb emane koos ühe isasega teisele isasele kambakat. Aga kui see üks väga soe päev oli, siis nad ei viitsinud väga kakelda ega taga ajada, konutasid niisama kaldal, pea tiiva all.
Vedasin R-i ka Botaanikaaeda deidile. Kusjuures ta täitsa rahulikult jalutas seal koos minuga ja tegi pilte ja siis istusime ka pingil ja vaatasime parte ja arutasime, kas me tahaksime pardid olla (ei taha). Ma kartsin, et ta ei viitsi seal väga kaua olla, aga tegelikult oli meil seal väga tore ja pärast käisime veel söömas ka.
Emadepäeval käisin koos emaga teatris, saimegi kleitidega minna. Mina panin oma keskkooli lõpukleidi, mille suhtes ma pole kindel, kas ma olen seda üldse peale lõpupidu veel kunagi kandnud. Võib-olla olen siiski varem ka sellega teatris käinud. Kleidile panin peale valge vöö, kingad ja kott olid samuti valged ja ema tõi ka mulle oma valged pärlid. Kokkuvõttes ma nägin väga kena välja, R. ütles seda ka. ;) Lisaks olin ma EV100-le väga sobivalt sini-must-valges.
Teatritükk oli sellise ilusa sooja ilma jaoks ehk pisut raskelt filosoofiline - Faust. Eks seal tehti kõva lärmi ja mina vahepeal nutsin ka natuke, aga kokkuvõttes ikka meeldis. Me emaga mõlemad püüdsime Fausti sisu ja lõppu meelde tuletama, aga kuigi mulle vägagi tundub, et ma olen seda lugenud, siis ei mäleta küll kuidagi, mis seal ikka täpsemalt toimus. Noh, midagi ikka oli meeles ja siis see kuulus tsitaat - "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Kuigi seal etenduses ta minu meelest küll midagi head korda ei saatnud.
Igal juhul, näitlejad olid väga tublid, et nad kõik ilusti pähe õppisid. Värsivormis on see eksimine ju märgatavam kui muidu.
Pärast teatrit läksime vanemate juurde, kus sai siis ka natuke Emadepäeva peetud koos venna ja õega.
Comments