Epistole

Jõudsingi ära oodata. :)

Ma jooksin jälle võidu, seekord siis voodiga. Võiks arvata, et voodid väga kiiresti ei jookse, aga tal olid rattad all. Nii et ta lausa vuras, mitte ei jooksnud. Minul olid tegelikult ju kah rattad all, samamoodi. Ja voodi tuli tükk aega hiljem. Ja tükkidena. ;) Nii, eile ma lugesin inimesi. Mitte kõiki, ainult neid, kellel oli nii müts (või mütsilaadne peakate) ja kindad. Sain kokku umbes 11. Koos endaga siis umbes 12. Käivad kõik nii paljalt. Õues pole teps mitte *nii* soe veel. Nojah, eks ma ole paras vares kah. Sõrmed on kindlasti varesed. Tänaval on suurtes pottides nartsissid ja tulbid ja krookosed ja veel mingid hästi kenad lilled. Kõik on hästi kenad. Whiii!

Nüüd on tõesti ilusam ja soojem. Isegi lumi on kuhugi ära kadunud - ma tean küll, kuhu! Aga täna oli jällegi selline tuul, et mütsi küll peast ära ei julgenud võtta. Kindad võtsin, aga siis hakkasid näpud külmetama, nii et ma panin nad tagasi kätte. Ja õhtul jooksin kingadega võidu - kumb jõuab enne, kas mina koju või nemad mind veristada. Ma võitsin! Muahahaa jne.

Tegelikult on seegi hea, et lumi ära sulab. Isegi pori on täitsa meeldiv, kui enne oli selle asemel jää. Miskit ikkagi toimub. Kõnniteed lähevad laiemaks. Pardid ujuvad pargis lompides. Õhtul kell pool üheksa on veel üsna valge. Murul on rohelised triibud - kohe näha, kust kuumaveetoru jookseb. Midagi on toimumas. Miskit on tulekul. Loodetavasti ka soojus. Esmaspäeval mul valutas terve päev kõht. Neljapäeval pidin ma näljast peaaegu kokku kukkuma. Jõin suhkruvett. Vastik oli. Eile ma magasin ja lugesin. Täna pressisime apelsinist mahla ja riivisime porgandeid ja ehk jõuame ka õuna tsentrifuugimiseni. P.S. Tsentrifuugisime. Lahe oli. :)