Epistole

Ehk siis jutuke sellest, kuidas üks väike pakk küpsiseid põhjustas paksu pahandust. Kunagi kuskil oli üks Jutt(ttttttttt), kus oli samuti kaklus küpsiste pärast. Seal otsiti vist seda süüdlast, kes viimase küpsise nahka pani. Meil käis see asi veidi teisiti. See juhtus ühel esmaspäeval (mitte täna), kus ma tulin pärast pikka, rasket ja vastikut tööpäeva koju. Poodi ei pidanud õnneks minema, sest R. käis seal ise, mina tegin lihtsalt nimekirja. Kuhu said lisatud ka küpsised, "sellised nagu ma sulle magustoidu sisse panen" ehk siis Selga omad.  Lähen mina kööki, vaatan - laual on küpsised. Aga! Mitte lihtsalt küpsised, vaid šokolaadiküpsised! Aah! Nagu ma ühes eelmises postituses vist mainisin, sel kuul ma šokolaadi ei söö ega üldse kakaoseid asju. Isegi mitte tiramisu kohupiimakreemi, sest tiramisu sees on ka tsipake kakaod. Ja nüüd - šokolaadiküpsis.  Ma reageerisin kohe, ilma pikema mõtlemisega - nagu mul ikka tavaks on: Miks sa ostsid selliseid küpsiseid, mida mina

Mul olid Sõbrapäevaks igasugused toredad (romantilised) plaanid tehtud, tegelikult juhtus aga nii, et mulle tuli nohu kallale. See ei ole sugugi mitte romantiline, kui sul nina terve õhtu tilgub.  Ja siiski-siiski oli see parem kui mõned mu eelmiste aastate Sõbrapäevad. Mitte küll eelmise aasta oma, too oli ikka super. Õnneks algas nohu alles poole päeva pealt, seega hommik oli päris vahva.  Jätkuvalt nohune Suxu, kelle nina enam ei tilgu - jee!

Esiteks, ma sõin lõpuks oma jõuludeks saadud piparkoogi ära. See oli selline suur kommikujuline piparkook, 30 x 10 cm umbes. Teiseks, ma tegin kana-tortillasid. Mul oli kavas teha tortilladega pannipitsat, aga poes jagati mulle tasuta maitseainesegu ja retsept, ja ma mõtlesin, et võiks ju midagi teistsugust ka proovida. Väga head tulid, üpris vürtsikad. Ma õnneks maitseainesegupakil olevat retsepti ei järginud ja panin kanale ainult poole seal öeldud kogusest, kui sedagi. Samas, mul oli vürtsikas kaste kah. Lisaks ma vaatasin YouTube-ist videoõpetust, kuidas tortillasid õigesti rulli keerata ja mulle tundub, et paar viimasega ma sain nõksu juba peaaegu kätte. ;)

Ja juba ongi veebruar. Mis on lühike. Märts on juba valge. Ja siis tulebki kevad.  Võtsime täna jõulukuuse maha. Mina võtsin ehted ära, R. saagis tükkideks, mina koristasin okkad ära (neid oli palju). Jõulukarrad võtsime ka maha, panime koos ehetega kasti ja tõstsime kasti kõrgele kappi ära. Ja siis veidi hiljem ma avastasin, et oih! siin lambi küljes on kard veel alles. On praegugi, kusjuures.  Ma teen sel kuul midagi enneolematut ja uskumatut ja šokeerivat - nimelt ma ei söö šokolaadi. Eksperimendi mõttes, või nii. Õnneks on lühike kuu. Täna tegin õhtusöögiks midagi uut ja huvitavat - kana mango ja kookospiimaga. Hea oli. Mitte küll nii hea, kui ma lootsin, aga hea ikkagi.