Epistole

Päev enne Jaanilaupäeva käisime maal U. sünnat tähistamas. Seal saime tuult ja päikest, natuke kiikuda, grillvorstikest ja head seltskonda. Õhtul tulime tagasi, kuid autoaknast sai ka üks korralik jaanituli ära nähtud. Järgmine päev olime R-ga vaikselt kahekesi kodus. Tegime ahjus grillvorsti ja panime küünla põlema. Tegelikult käisime korra väljas ka, poes grillvorstide järel ja ka muud ostmas. Nimelt tegi R. plaani, et võiksime magamistuppa uued kardinad osta ja üles panna, kardinapuu oli ta juba ise ära ostnud. Mõeldud, tehtud. Ega mina tahtsin ka natuke õues jalutada. Jalutasime sinna ja tagasi, tagasi juba palju raskema kotiga, eriti R-l oli raske toidupoekott, mul oli kardinad, üks päevatekk ja üks padjapüür. Kuna ma olin poodlemisest natuke väsinud, jalg valutas ja ma kartsin, et ma läksin valet teed pidi ja nüüd peab pikema ringi tegema, siis ma hakkasin koduteel natuke vinguma ja virisema. R. miskipärast järeldas sellest, et ma ei taha temaga koos olla ja kahetsen, et ma v

Nüüd siis jõuan lõpuks sünnipäevani. Kaks pidu peetud (sõprade ja sugulastega eraldi) ja selleks korraks siis see pidu läbi. Kui ma eelmine aasta läksin mitut pidi lihtsama vastupanu teed - sõprade peoks tellisin enamus toitu ja sugulastega pidasin üldse kohvikus - siis seekord otsustasin korralikum olla ja ise kokata ja küpsetada. Sõprade jaoks sain ma seda teha, sest nemad tulid pühapäeval, juhtumisi veel täiesti õigel päeval. Sugulastega tegin järgmisel neljapäeval ja selle jaoks kokkas ema natuke rohkem kui mina - mina tegin soolase piruka, aga tema ühe salati ja koogi.  Aga alustame algusest . Juba reedel, enne pühapäevast sünnipäeva, käisime mõlemad R -ga po e s, aga mitte samas ja mitte korraga, ning ostsime ära osa vajalikust söögikraamist. Eelkõige niipalju, et ma sain järgmisel päeval koo gi ära teha. Laupäev al hakkasingi kohe agaralt tegutsema, ehk siis magasin kella 12 ni päeval, jõ in rahulikult oma hommikutee ära ja alles siis hakkasin asjaga pihta.  Esmalt tegin koo