Nüüd siis jõuan lõpuks sünnipäevani. Kaks pidu peetud (sõprade ja sugulastega eraldi) ja selleks korraks siis see pidu läbi. Kui ma eelmine aasta läksin mitut pidi lihtsama vastupanu teed - sõprade peoks tellisin enamus toitu ja sugulastega pidasin üldse kohvikus - siis seekord otsustasin korralikum olla ja ise kokata ja küpsetada. Sõprade jaoks sain ma seda teha, sest nemad tulid pühapäeval, juhtumisi veel täiesti õigel päeval. Sugulastega tegin järgmisel neljapäeval ja selle jaoks kokkas ema natuke rohkem kui mina - mina tegin soolase piruka, aga tema ühe salati ja koogi.
Aga alustame algusest. Juba reedel, enne pühapäevast sünnipäeva, käisime mõlemad R-ga poes, aga mitte samas ja mitte korraga, ning ostsime ära osa vajalikust söögikraamist. Eelkõige niipalju, et ma sain järgmisel päeval koogi ära teha. Laupäeval hakkasingi kohe agaralt tegutsema, ehk siis magasin kella 12ni päeval, jõin rahulikult oma hommikutee ära ja alles siis hakkasin asjaga pihta.
Esmalt tegin koogi. Algselt oli mul plaanis üks teine kook teha, nimelt Selveri kalendri juunikuu roog - lummav marja-kohupiimatort. Mul oli juba ilusti paberile välja kirjutatud, mis koostisaineid selleks vaja on, aga siis ma lugesin uuesti retsepti läbi ja sattusin segadusse. Retseptis oli kirjas, et kuumuta sidrunimahl ja eemalda tulelt, aga sidrunimahla kogus oli 1 tl. Kuidas on võimalik kuumutada sellist väikest kogust poti (või topsiga) pliidi peal? Heal juhul ma saan seda kuumutada supilusikaga küünla kohal. Potti pannes on ju 1 tl nii palju, et põhja määrib ära, aga midagi üle ei jää. Lisaks, oli tegemist želatiini sisaldava koogiga ja mina pole eriti (üldse) želatiiniga harjunud tegelema.
Seega otsisin siis endale uue retsepti, selle siin: https://perenaine.ee/mustika-kohupiima-juustukook/
Tundus kena, lihtne teha ja maitsev. Retseptis toodud koogivorm oli küll väiksem kui minu oma, seega ma võtsin appi matemaatika (pii-err-ruut) ja püüdsin välja arvutada, palju ma umbes rohkem pean midagi panema. Mõnda asja panin lihtsalt nii palju, kui mul seda olemas oli. Enamus asju oli õnneks liiaga olemas, seega kõigest jätkus. Kook läks ahju küpsema ja mina hakkasin koristama. Ja nõusid pesema.
Kui ma koristamisega vannitoa ja WC-ni jõudsin, siis viskas mul korraga üle, ma leidsin, et ma enam ei taha seda teha. Tahan koristajat või robottolmuimejat. Kui nüüd aus olla, siis selleks ajaks ma olin umbes nii palju koristanud, et nõud ära pesnud, köögis tööpinnad lapiga üle tõmmanud ja ühelt köögiriiulilt ka tolmu pühkinud. R. oli samal ajal pea kõik põrandad tolmuimejaga üle tõmmanud, aga vannituba ja WC on nn minu alad. Seega jah, ma ei olnud teinud eriti suurt midagi, aga virisesin ikka nagu oleks ma-ei-tea-mida juba ära teinud. Ma siis pidin natuke puhkama ja maha rahunema, enne kui sain edasi toimetada.
Tegin siis vannitoa ja WC korda, tõmbasin tolmu ja pesin ka põrandad ära. Tegelikult peaks mujal (köögis, elutoas) ka põrandaid mingi hetk pesema. Üldse on igasuguseid asju, mida peaks tegema. Kunagi.
Siis õigel ajal võtsin koogi välja ja jätsin lauale jahtuma ning käisime R-ga veel korra poes ära ning õhtupoole ma tegin ka kotletid valmis, päikesekuivatatud tomatite ja kapparitega. Kui ma hiljem ühte maitsesin, tundus natuke liiga soolane, aga üldiselt olid väga head. Mõni, kuhu oli palju kappareid ja päikesekuivatatud tomati tükke sattunud, oli ehk soolasem kui mõni teine, aga mulle igatahes maitsesid. R-le mitte, ta selliseid lisandeid ei söö.
Selleks päevaks oligi see siis kõik. Järgmine varahommik (kell 12, või äkki oli isegi 11:30) tõusin üles ja ei hakanud otsekohe küpsetama ja koristama. Tegin endale hoopis hommikukohvi, võtsin emalt kingiks saadud kommikarbi kõrvale ja läksin rõdule oma sünnipäeva algust nautima. Sõin seal kommi kohviga, väga otseses mõttes, sest ma ajasin kohvi natuke laua ja kommide peale. Ilm oli kena ja mõnus ja soe.
Kui kohv joodud ja kommid osaliselt söödud (suur karp oli), siis tulin tagasi tuppa ja hakkasime koos R-ga piruka jaoks ettevalmistusi tegema. Pirukas oli siis soolane pirukas kodujuustu ja tavalise juustuga, mille sisse panin ka sinki ja paprikat, kuigi seda võib ka ilma teha. R. lõikus sinki ja mina paprikat. Mul läks igatahes kauem aega, aga valmis ma sain. Mikserdasin siis pirukataigna kokku ja vaatasin seda singihunnikut ja mõtlesin - seda on vist liiga palju. Ja siis valasin kõik sisse. Sama tegin paprikaga. Seda oli vist ka liiga palju, aga ega küll küllale liiga tee. Ainus probleem - kas see kõik mul üldse ahjuplaadile mahub? Mahtus, kuigi kuhi tuli küll peale.
Pirukas ahjus, katsime koos laua ära ja siis ma pühkisin veel tolmu ja sättisin asju ilusti. Ma ei ole eriline tolmupühkija. Minu poolest võib see tolm istuda rahulikult seal riiuli peal kui ta seda tahab. Pealegi, see tuleb nii ruttu tagasi. Vastik töö ja korda saab ka ainult korraks. Ma tahaks pigem just sellist robottolmutõmbajat, kes riiulitelt tolmu pühiks, loomulikult nende kümnete asjakeste vahelt (ja pealt), mis mul õndsalt riiulil seisavad ja tolmu koguvad.
Igatahes, kui kõik valmis oli ja ma rohkem ei viitsinud midagi teha, siis läksime veel korra rõdule ja ma poseerisin natuke ja R. klõpsis must paar pilti.
Siis tulid külalised ja kõik oli tore-tore, sain kingitusi ja juttu ajada ja ühte uut R-lt kingiks saadud rongimängu mängisime ka. Seekord ma ei suutnud R-t veenda, et ta need kingitused, mille peale ma punastama hakkan, kuhugi mujale pakki paneks ja mulle hiljem kätte annaks, aga ma lihtsalt ei demonstreerinud neid nii avalikult, kuigi kõik, kes tahtsid, said kingikotti sisse piiluda. Mitte et sealt midagi väga hästi näha oleks olnud. Ma vist isegi ei punastanud.
--
Sugulastega oleks heameelega ka nädalavahetusel teinud, aga neile jälle ei sobinud. Seega valisin neljapäeva, et oleks aega ette valmistuda. Koristamisega enam eriti vaeva ei näinud, sest see oli juba tehtud ja nii kaua loodetavasti püsib korras ka. Uue soolase piruka tegin kolmapäeva õhtul ära - suvikõrvitsa-parmesani pirukas. Kolmapäeval käisin töölt tulles poes ära ja otsin ka salateid, juustu ja muud kraami. Enne piruka tegemist oli mul kapis 7 eri sorti juustu ja 4 eri sorti riivjuustu, pärast oli 1 riivjuust vähem.
Neljapäeval läksin siis töölt natuke varem ära; ilm oli hästi kena ja päike oli nii kõrgel taevas, et mulle tundus, nagu oleks veel keskpäev. Tulin koju, katsin laua - suvikõrvitapirukas, kaks salatit (kana-karri ja punapeediga lihasalat), erinevad juustupoe juustud ja oliivid, pistaatsiapähklid ja kommid, heeringas. Ema-isa tulid natuke varem ja ema tõi siis ka pirnikoogi (minu nö tellimusel, sest mulle väga maitseb see mandlijahust pirnikook, küsisin nüüd endale retsepti ka) ja ühe enda tehtud oa ja feta juustu salati.
Siis tulid sugulased kohale ja me istusime lauda ja ajasime juttu ja kõigil oli väga tore. Õde tõi omatehtud männiokka smuutit, mis oli väga hea. Igatahes, kõik läks kenasti ja oli väga tore. Kingiks sain triikraua ja tordialuse ja kinkekaarte (sõpradelt sain ka kinkekaarte, mida olin ka soovinud).
--
Kokkuvõttes, kõik läks hästi ja oli tore. :)
Mõned pildikesed ka, mida tühja kõhuga vaadata ei soovitaks: https://goo.gl/photos/m5V68W6zSqxDbG9w8
Aga alustame algusest. Juba reedel, enne pühapäevast sünnipäeva, käisime mõlemad R-ga poes, aga mitte samas ja mitte korraga, ning ostsime ära osa vajalikust söögikraamist. Eelkõige niipalju, et ma sain järgmisel päeval koogi ära teha. Laupäeval hakkasingi kohe agaralt tegutsema, ehk siis magasin kella 12ni päeval, jõin rahulikult oma hommikutee ära ja alles siis hakkasin asjaga pihta.
Esmalt tegin koogi. Algselt oli mul plaanis üks teine kook teha, nimelt Selveri kalendri juunikuu roog - lummav marja-kohupiimatort. Mul oli juba ilusti paberile välja kirjutatud, mis koostisaineid selleks vaja on, aga siis ma lugesin uuesti retsepti läbi ja sattusin segadusse. Retseptis oli kirjas, et kuumuta sidrunimahl ja eemalda tulelt, aga sidrunimahla kogus oli 1 tl. Kuidas on võimalik kuumutada sellist väikest kogust poti (või topsiga) pliidi peal? Heal juhul ma saan seda kuumutada supilusikaga küünla kohal. Potti pannes on ju 1 tl nii palju, et põhja määrib ära, aga midagi üle ei jää. Lisaks, oli tegemist želatiini sisaldava koogiga ja mina pole eriti (üldse) želatiiniga harjunud tegelema.
Seega otsisin siis endale uue retsepti, selle siin: https://perenaine.ee/mustika-kohupiima-juustukook/
Tundus kena, lihtne teha ja maitsev. Retseptis toodud koogivorm oli küll väiksem kui minu oma, seega ma võtsin appi matemaatika (pii-err-ruut) ja püüdsin välja arvutada, palju ma umbes rohkem pean midagi panema. Mõnda asja panin lihtsalt nii palju, kui mul seda olemas oli. Enamus asju oli õnneks liiaga olemas, seega kõigest jätkus. Kook läks ahju küpsema ja mina hakkasin koristama. Ja nõusid pesema.
Kui ma koristamisega vannitoa ja WC-ni jõudsin, siis viskas mul korraga üle, ma leidsin, et ma enam ei taha seda teha. Tahan koristajat või robottolmuimejat. Kui nüüd aus olla, siis selleks ajaks ma olin umbes nii palju koristanud, et nõud ära pesnud, köögis tööpinnad lapiga üle tõmmanud ja ühelt köögiriiulilt ka tolmu pühkinud. R. oli samal ajal pea kõik põrandad tolmuimejaga üle tõmmanud, aga vannituba ja WC on nn minu alad. Seega jah, ma ei olnud teinud eriti suurt midagi, aga virisesin ikka nagu oleks ma-ei-tea-mida juba ära teinud. Ma siis pidin natuke puhkama ja maha rahunema, enne kui sain edasi toimetada.
Tegin siis vannitoa ja WC korda, tõmbasin tolmu ja pesin ka põrandad ära. Tegelikult peaks mujal (köögis, elutoas) ka põrandaid mingi hetk pesema. Üldse on igasuguseid asju, mida peaks tegema. Kunagi.
Siis õigel ajal võtsin koogi välja ja jätsin lauale jahtuma ning käisime R-ga veel korra poes ära ning õhtupoole ma tegin ka kotletid valmis, päikesekuivatatud tomatite ja kapparitega. Kui ma hiljem ühte maitsesin, tundus natuke liiga soolane, aga üldiselt olid väga head. Mõni, kuhu oli palju kappareid ja päikesekuivatatud tomati tükke sattunud, oli ehk soolasem kui mõni teine, aga mulle igatahes maitsesid. R-le mitte, ta selliseid lisandeid ei söö.
Selleks päevaks oligi see siis kõik. Järgmine varahommik (kell 12, või äkki oli isegi 11:30) tõusin üles ja ei hakanud otsekohe küpsetama ja koristama. Tegin endale hoopis hommikukohvi, võtsin emalt kingiks saadud kommikarbi kõrvale ja läksin rõdule oma sünnipäeva algust nautima. Sõin seal kommi kohviga, väga otseses mõttes, sest ma ajasin kohvi natuke laua ja kommide peale. Ilm oli kena ja mõnus ja soe.
Kui kohv joodud ja kommid osaliselt söödud (suur karp oli), siis tulin tagasi tuppa ja hakkasime koos R-ga piruka jaoks ettevalmistusi tegema. Pirukas oli siis soolane pirukas kodujuustu ja tavalise juustuga, mille sisse panin ka sinki ja paprikat, kuigi seda võib ka ilma teha. R. lõikus sinki ja mina paprikat. Mul läks igatahes kauem aega, aga valmis ma sain. Mikserdasin siis pirukataigna kokku ja vaatasin seda singihunnikut ja mõtlesin - seda on vist liiga palju. Ja siis valasin kõik sisse. Sama tegin paprikaga. Seda oli vist ka liiga palju, aga ega küll küllale liiga tee. Ainus probleem - kas see kõik mul üldse ahjuplaadile mahub? Mahtus, kuigi kuhi tuli küll peale.
Pirukas ahjus, katsime koos laua ära ja siis ma pühkisin veel tolmu ja sättisin asju ilusti. Ma ei ole eriline tolmupühkija. Minu poolest võib see tolm istuda rahulikult seal riiuli peal kui ta seda tahab. Pealegi, see tuleb nii ruttu tagasi. Vastik töö ja korda saab ka ainult korraks. Ma tahaks pigem just sellist robottolmutõmbajat, kes riiulitelt tolmu pühiks, loomulikult nende kümnete asjakeste vahelt (ja pealt), mis mul õndsalt riiulil seisavad ja tolmu koguvad.
Igatahes, kui kõik valmis oli ja ma rohkem ei viitsinud midagi teha, siis läksime veel korra rõdule ja ma poseerisin natuke ja R. klõpsis must paar pilti.
Siis tulid külalised ja kõik oli tore-tore, sain kingitusi ja juttu ajada ja ühte uut R-lt kingiks saadud rongimängu mängisime ka. Seekord ma ei suutnud R-t veenda, et ta need kingitused, mille peale ma punastama hakkan, kuhugi mujale pakki paneks ja mulle hiljem kätte annaks, aga ma lihtsalt ei demonstreerinud neid nii avalikult, kuigi kõik, kes tahtsid, said kingikotti sisse piiluda. Mitte et sealt midagi väga hästi näha oleks olnud. Ma vist isegi ei punastanud.
--
Sugulastega oleks heameelega ka nädalavahetusel teinud, aga neile jälle ei sobinud. Seega valisin neljapäeva, et oleks aega ette valmistuda. Koristamisega enam eriti vaeva ei näinud, sest see oli juba tehtud ja nii kaua loodetavasti püsib korras ka. Uue soolase piruka tegin kolmapäeva õhtul ära - suvikõrvitsa-parmesani pirukas. Kolmapäeval käisin töölt tulles poes ära ja otsin ka salateid, juustu ja muud kraami. Enne piruka tegemist oli mul kapis 7 eri sorti juustu ja 4 eri sorti riivjuustu, pärast oli 1 riivjuust vähem.
Neljapäeval läksin siis töölt natuke varem ära; ilm oli hästi kena ja päike oli nii kõrgel taevas, et mulle tundus, nagu oleks veel keskpäev. Tulin koju, katsin laua - suvikõrvitapirukas, kaks salatit (kana-karri ja punapeediga lihasalat), erinevad juustupoe juustud ja oliivid, pistaatsiapähklid ja kommid, heeringas. Ema-isa tulid natuke varem ja ema tõi siis ka pirnikoogi (minu nö tellimusel, sest mulle väga maitseb see mandlijahust pirnikook, küsisin nüüd endale retsepti ka) ja ühe enda tehtud oa ja feta juustu salati.
Siis tulid sugulased kohale ja me istusime lauda ja ajasime juttu ja kõigil oli väga tore. Õde tõi omatehtud männiokka smuutit, mis oli väga hea. Igatahes, kõik läks kenasti ja oli väga tore. Kingiks sain triikraua ja tordialuse ja kinkekaarte (sõpradelt sain ka kinkekaarte, mida olin ka soovinud).
--
Kokkuvõttes, kõik läks hästi ja oli tore. :)
Mõned pildikesed ka, mida tühja kõhuga vaadata ei soovitaks: https://goo.gl/photos/m5V68W6zSqxDbG9w8
Comments