Skip to main content

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega.

Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks.

No kurat küll.

Comments

sussa said…
Vandumine on paha.

Positiivsus on hea.

Udu on haige (nii et sa ei näe teda täna laval).

Ja kes su nüüd siis välja suutis vihastada? Mina see ju ometi polnud? eks? Kui, siis kogemata.
suxu said…
Vandumine on emotsionaalne eneseväljendus ja mitte ei mõista, miks sa nõnda selle vastu oled. Pealegi, see on mul geenides. Haa!

Aaa. Aga sind ma nägin küll.

Ei, ei olnud sina. Lihtsalt mul oli üks pilet üle.

Aga Ruja oli lahe.

Ja ma ei pannud soojalt riidesse.
sussa said…
Rumaluke, miks sa siis ei pannud! Külm hakkas ju!

Isegi mul hakkas külm!
suxu said…
No ma mõtlesin, et kui ma sinu juures maal palju õhemalt olin, siis saan hakkama. Aga siis kui ma seal vihma käes lõdisesin, tuli mulle korraga meelde, et tegelikult mul oli sinu juures maal külm, ainult et Udul oli nii palju külmem, et tema külma kõrval polnud minu külm just suurem asi külm.

Erikul ei hakanud külm. Ta tuli talvejopega. :P
sussa said…
Nonädsa. Tema oli mõistlik.
suxu said…
Nonädsa. Mina ei olnud. Oleme me üllatunud?
sussa said…
Kui ma oleks õel, siis ma küsiks, et kes teie.
Heh, ma olen õel!
suxu said…
Ma tean jah. Muidu sa oleks mu ilusate soojade saiade kohta öelnud juba, et 'ooo! kui ilusad saiad' või midagi umbes sellist.
sussa said…
Ma tahaks su soojade saiade kohta öelda, et kutsu mind siis ometi ükskord sooje saiu sööma, aga ma ei tea, kuidas seda sõnastada.
suxu said…
Hmm. Veini-šokolaadiõhtu? Või noh, veini-šokolaadi-soojasaiaõhtu?
sussa said…
Mulle sobib. Millal?

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j