Skip to main content

Uuskuu

Algas päikesevarjutusega. Kolmas minu jaoks. :) Pärast seda läksin šoppama, uhh, raske töö. Nüüd ma olen jälle mõneks ajaks kingapoodide vastu häälestatud. Mitte et mu ootused seekord nii suured oleksid olnud, aga esimesel, ülevaateringil jäi nii mõnigi king silma. Aga siis ma hakkasin proovima, oh jah, või suuuurest kingakastist õiget numbrit otsima. Jama, et kingad kahekaupa käivad, sest ühe õige numbri ma aeg-ajalt ka leidsin. Igatahes, lõpus läksin ma kergema vastupanu teed ja lõpetasin siis, kui mul pilt eest hakkas viskama, ning otsin aint uued plätud. Aga needki ilusad. :)

Siis mul oli vaja jahutust ja kosutust, nii et läksin Creppi. Avastasin uue suurepärase salati - tuunikala salat. Mmmmmm! Nämma. Jogurtikaste viis keele alla ja tegelt oli see kõik nii kohutavalt nämma, et ma lausa kirusin end pisut, et ma nii selle kanasalati kütke olin jäänud. Sest seal on teised salatid kah uskumatult hääd, baklažaanisalat ja mozzarella salat ja seafilee salat ja nüüd sai ka tuunikala salat ära maitstud ja no oli maitsev. Portsjon oli kah suur, umbes kaks Catwalki oma. Ja jäätees oli jääd. Ja täitsa piisavalt teed kah. Ja kelner oli kah nunnu. Ja mind ei ignoreeritudki! Hämmastav, ma tean. Kõht on ikka ilusti, korralikult täis. Õuu jee! Suxu rahul.

Suxu muuseas ka tagasi oma optimistlikus tujus, mis juhtus tegelikult juba eile. Ma süüdistan noid sooje saiu; püüa sa olla masenduses, vihane ja kade, kui kõht sooje saiu täis on. Igatahes nüüd ma jäin isegi oma väga positiivset ideed uskuma, et selle eest ei ole pääsu. :)

Olete te proovinud juua sidrunimullivett (siinkohal võite küsida, et millised need sidrunimullid on. Ma arvatavasti vastan, et ümmargused) õunamahlaga pooleks? Päris hää.

Ja meloni ostsin ka. :)

Comments

sussa said…
Mina jõin 1:1:1 segu Borjomi veest, Aura punase greibi mahlast ja jääst ning oli äärmiselt maitsev, kosutav ja jahutav. Soovitan kõigile (mitte soojalt, muidugi).

Ja jälle need soojad saiad...
suxu said…
Kuum jää, uu-uu-uu!

Neid sooje saiu enam tegelt pole, ma sõin just kaks viimast ära. Meloni peale.
sussa said…
Ma usun, et praeguseks olid nad juba ka jahtunud.
suxu said…
No soojad olid ikka, sest ega nad külmas polnud.
sussa said…
Mu vanaema hoiab küll saia külmkapis. ja leiba kah.
suxu said…
No meil on leivakast. Kus me hoiame saia kah.

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...