Enda puhul ei taju mööduvat aega ja sellest tingitud muutusi kuigi hästi. Ma ei tunne tavaliselt, et ma olen praegu kuidagi teistmoodi kui 15 aastat tagasi. Siis ma olin mina ja nüüd ma olen mina ja kus on kõik see elutarkus, mille ma oleksin pidanud selle aja jooksul omandama? Aga mõnikord tuleb selline whoa hetk, kus ma korraga tajun, et midagi on muutunud. Kaua aega tagasi, kui ma olin veel pisi-pisike, siis ma mängisin isaga ülespoomist, kuigi meie vist kedagi üles ei poonud, lihtsalt arvasime sõnu. Ja kui isa kord oli arvata ja ta pakkus H-tähte, ütles ta selle kohta hašš. Ja mina selle peale torisesin, et mis hašš, mis asi on hašš, see täht on ju haa. Ükspäev paar aastat tagasi mängisin oma väikeste sugulastega Scrabble-it. Sealgi tuli ette H ja mina ütlesin täiesti loomulikult hašš, mille peale nemad küsisid, et mis, misasja, mis täht see veel on, H on ju haa. Vat siis käis mul küll kõhust jõnks läbi .