Epistole

Vahepeal oli päris korralik talv, -20 C ja puha. Nüüd on kahtlane sula. Saime Pontuga lumes sumbata nii nagu pole enam ammu sumbanud. Tundub, et Pontule lumi täitsa meeldib, küll aga oli nende külmade ilmadega ilusti näha, et ta ei pidanud tingimata õues väga kaua olema, st ta oli nõus koju tulema. Väga külmaga käisime õues u 10-20 minutit korraga, mitte rohkem. Pontu tegi oma asjad ära, siis jalutasime natuke prügikastini ja sealt kõrvalt sõi Pontu alati natuke punaseid marju. Nüüd kus on jälle soe, on kohe aru saada, et Pontu tahab jälle rohkem väljas olla. Täna nt tegime lõunal 1h tempoka jalutuskäigu. Mis selle lumega hea on, on see, et Pontu ei saa enam poriseks. Enne oli ikka vaja käpakesi pesta ja mõnikord pidi Pontu vannis käima, kus lisaks käpakestele ka kõtu ja saba puhtaks sai. Nn täispesu pole ta veel saanud, aga ei pea ka, see on koertel vajalik paar korda aastas.  Kutsakool sai meil vahepeal ka läbi. Seal oli tore, aga väsitav. Kui esimeses tunnis olid ainult pisikesed ko

Pontu esimene lumi ei olnud just suurem asi lumi, vaid mingi kahtlane vesine ollus, mis koos korraliku tuulega taevast alla tuli. Aga maa oli valge ja maja taha kerkis 4 lumememme. Nii et loeb, nagu R. ütleb. Oleks meil tavaline päev olnud, oleks niisama jama, sest kes see ikka sellise ilmaga jalutada tahaks. No Pontu tahab. :) Aga meil oli minek ka loomaarsti juurde, 2. vaktsineerimine. Ära me seal igatahes käisime ning Pontu nägi lund ja nuusutas lumememmi ja avastas, et lumi kõlbab päris hästi ka hamba alla. :) Tundub, et talle meeldis. Aga korralik lumi ja hanged - see on tal veel ees. Keegi istub ja krõmpsutab lund/jääd, samas kui keegi teine külmetab kõrval ;) Reedel oli meil Pontuga ka esimene kutsikakoolitund. Läksime kõik kolmekesi autoga, kuid tundi saime minna kahekesi, sest seal on vaja vaktsineerimistõendit ja R-l seda ei ole. Mul jälle ei ole juhilube. See kutsakooli saal asus natuke koleda ja kõleda koha peal ja oli ise ka natuke kõledavõitu, aga muidu oli tore. Õpetaja

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb

Vahepeal on nii palju asju olnud, millest ma pole kirjutanud. Mul sai juunikuu puhkus otsa, siis käisin päevakese tööl, siis käisin päevakese EMOs (põlv läks valusaks ja ei läinud enam iseenesest korda nagu varasemalt), siis käisin 2. süsti saamas, pärast mida olin ma 3 päeva palavikus. Siis käisin veel natuke tööl, seejärel tuli jälle puhkus ja nüüd hakkab ka seegi puhkus vaikselt otsa saama ja rohkem mul väga ei ole, v.a. 2-3 päeva selle eest, et ma puhkuse ajal ikkagi mõned korrad töö juures käisin.  Igal juhul, peaks vist meelde tuletama, mida ma nende puhkuste ajal siis ka tegin. Grupeerin tegevused seekord inimeste kaupa, kellega koos miskit tehtud sai. R-ga me seekord kuhugi väga kaugele, st teise linna, ei sõitnudki. Tal hakkab viimasel ajal paha, kui ta autoga maanteel sõidab, linnas pole väga hullu. Aga käisime ühel mu kolleegil külas, ta elab üsna linna lähedal, see oli tore. Vaatasime maja ja aeda, mängisime natuke kiisu ja kutsaga ja siis ajasime niisama juttu.  Lisaks jõu

Kui see kõnnib nagu part ja prääksub nagu part, siis on see kaloss, ehk lugu sellest, kuidas minust sai kollaste kalossidega boheemlane. ;)  Asi sai alguse sellest, et ma läksin uusi suvekingi ostma. Vanad suvekingad, mis olid üliodavad, aga sellegipoolest mugavad, ei olnud kahjuks vastupidavad (kõike ei saa), seega hakkavad vaikselt ära lagunema. Sestap oli mul uusi kingi vaja. Otsustasin, et ostan seekord Ecco kingad, sest need on üldiselt mugavad ja vastupidavad ka, mul on juba Ecco kevad-sügiskingad ja lahtised kingad ja mõlemad on head ja mugavad. Valisin e-poest mõned välja ja läksin päris poodi järele proovima. Poes päris kõik suurusi ja mudeleid ja värve ei olnud, aga hea, et ma proovisin, sest ühed muidu sobivad kingad olid pealt liiga madalad. Kõige mugavamad olid lihtsa disainiga tibukollased kingad. Oleks need olnud valged, oleks ma need kohe ära ostnud. Antud juhul mõtlesin veel paar hetke ja siis ostsin ikkagi ära. Ilusad kollased olid teised ja mugavad ka. :) Pärast ostl

Käisime esmaspäeval R-ga Gardestis ja ma ostsin endale veel ühe lillekese - kollase orhidee. Emale kinkisin ka kollase orhidee, aga natuke teistsuguse. Minu oma on selline: Minu lillekesed :) See orhidee õitseb veel jätkuvalt Mu heleroosa orhidee lõpetas õitsemise natuke enne mu sünnipäeva, aga ma ei pahanda, sest ta oli tõesti peaaegu pool aastat järjest õitsenud ja mulle rõõmu toonud sel ajal, kui õues veel lillekesi ei olnud.  Aga kui nüüd õue lillekestest rääkida, siis siin ümbruskonnas on neid päris palju. Kas mujal on ka kortermajade juures nii palju aialappe - ma vist polegi väga näinud. Aga siin oli tulpide ajal palju erinevaid tulpe ja siis palju-palju sireleid ja seejärel palju erinevaid pojenge ja nüüd on liiliaid ja muid lillekesi ja roosid hakkavad vist vaikselt ka õide puhkema. Ma püüan isegi nende kuumade ilmadega (temp 30+ kraadi) õhtul majadevahel jalutamas käia, eile käisin kell pool kümme, siis oli temperatuur ikka veel 30 kraadi.  Ma ükspäev - see oli nüüd mõnda aeg

Ma ei tea, mis värk on, aga viimasel ajal on mul probleeme pildikeste lisamisega siin, nad lähevad valesse kohta ja vales järjekorras ja siis ei saa neid enam liigutada ja üldine jama. Vbl siis liiga vähe teksti ja liiga palju pilte tekitab mingi errori.  03.04. Munadepühade munad ja munalambike, mille R. mulle kinkis. See vahetab värve ka, või siis saab panna nii, et on ühte värvi. Lisaks on tal nupp, et 1h pärast kustub ära. Kasutan seda oma uinumisaja lambikesena. :) 04.04. Õuna-iirise saiakesed ja kodune vahupiimakohv :) 09.04. Nüüd hakkas neljas orhidee ka õitsema! Kõik mu orhideed õitsevad. Tegelikult mitte päris korraga, kuukingad õitsevad kaua, aga need teised õitsesid päris kiiresti ära, umbes nädalaga. 29.04. Ilus õhtune taevas. Pilt on meelega udune, sest mulle tundus see ägedam. :) 07.05. Tellisin kastitäie komme. :P Koos emaga. Need mustsõstramarmelaadikommid on tema lemmikud ja enamuses talle. 15.05. Avastasin ükspäev oma jalutuskäigul ühe maja tagant, kus ma tavaliselt e

24.01. Orhidee õitseb. Ja kusjuures siiamaani õitseb! Ma vaatasin, et esimene pilt temast oli 19.12 lausa! Papu kunagi rääkis, et lillekesed õitsevad siis, kui neil on paha olla ja nad tahavad ära minna, aga ma ei usu, et orhideed nii teeksid, ma ikka arvan, et neile meeldib minu juures. :) 01.02. Ma ei raatsi kuidagi selliseid šokolaade ära süüa... aga lõpuks ikkagi sõin :P 15.02. Orhidee õitseb jätkuvalt :) 20.02. Tellisin mett ja mammusid :) Tuleb vist tänada Udut, kes FB's asju šeeris ja siis mul tekkis ka isu ja huvi.  25.02. Avastasin viisi, kuidas teha tassi kohvi nii, et ma saan kohvipuru hiljem bioprügisse visata. Aga siis mul said vanad kohvifiltrid otsa, mis olid iidamast-aadamast olnud ja ma ostsin uued, aga nendega ei saa nii teha, kipuvad katki minema. Proovisin kahekordselt ka, üks kord õnnestus, aga teine kord läks katki. 03.03. Käisin Botaanikaaias jalutamas 07.03. Teine orhidee hakkas ka õitsema (aga tema õitses kiiresti ära) 09.03. Naistepäeval käisin kontoris ja

Ma käisin täna lausa 3 korda väljas. Ilm oli ka ilus ning järgmiseks nädalaks lubatakse lausa mõnusat suvist soojust, loodetavasti tuleb ikka ka. Samas esmaspäeval sadas veel lund ja muud kahtlast ollust. Esimene kord läksin õele natuke maad vastu, ta tõi emale viimiseks lilled ja kingituse. Teine kord käisin poe juures pakki välja võtmas ja ostsin ka R. emale lilli ning kolmas väljaskäimine oli siis emadepäeva ring, kus me sõitsime esmalt R. ema juurde ja seejärel minu ema juurde. Sisse me ei läinud, andsime üle ukse lilled ja kingid üle.  Me emaga tellisime Kalevi e-poest kahepeale hunniku kraami ja selle viisin talle ka siis täna kohale. Tema jälle andis mulle hunniku toidukraami vastu, salatit ja singirulli ja kooki jms. Siis tulime tagasi koju ja ma liitusin meie emadepäeva videokõnega, mis kestis ka peaaegu 2 ja pool tundi. :)  

Hakkasin siin mingi hetk mõtlema, et mida mul tegelikult vaja on. Miskipärast ei tule need asjad kunagi siis meelde, kui keegi sult seda küsib. Igatahes jõudsin tõdemuseni, et mul on vaja uusi susse, sest olemasolevad hakkasid juba ära lagunema - tald oli küljest lahti ja soodustas ninuli lendamist ning talla alt tuli papitükke ära.  Mul on sussidele ka väga kindel nõudmine, või pigem on siis R-l see nõudmine, et sussidel oleksid pehmed tallad ja et ta ei kuuleks, kuidas ma klõpsa-klõpsa ringi käin, eriti siis kui ta magab. Siiani olen ma ära kandnud 4-5 paari Rimist ostetud susse, need on sellised ilusad ja pehme põhjaga ning nende ainus probleem on see, et nad ei pea väga kaua vastu, heal juhul umbes aasta, aga võimalik, et ka natuke vähem. Ma oleksin ka hea meelega uued rimi sussid ostnud, aga kuna ma hetkel poodides ei käi ning rimi e-poes neid ei müüda, no siis ma pidin mujalt vaatama. Ja leidsingi sellised sussid, mis mulle meeldisid - Toku sussid lambavillasest vildist. Ma olek

Taaskord on aeg teha kokkuvõte eelmisest aastast ja oli see alles aasta. Sugugi mitte heas mõttes. Mu keel ei paindu ütlema, et tegemist oli normaalse aastaga, kuigi minu endaga midagi paha ei juhtunud, lähedastega on ka kõik korras ja vahepeal oli ka toredat aega. Aga siiski, see ülemaailmne jama mõjutab mind ka piisavalt, on hirmus ja kurb ja ebakindel tunne. Kui eelnevalt on uus aasta olnud alati midagi head ja toredat, siis seekord mõlgub mõttes, et huvitav, millised uued koroonatüved meid siis sel uuel aastal ründama hakkavad.  Möödunud aasta tundub ka väga pikk, seal oli palju erinevaid etappe: koroona-eelne talv, kevadine eriolukord, toredam aeg suvel, ilus soe sügis ja siis järjekordne jama, mis kestab veel praegugi.  Eelmine aasta algas väga lootusrikkalt ja rõõmsalt ning kaks esimest kuud olid päris toredad. Kuigi veebruaris hakkas paharett endast juba märku andma, siis hirmu veel ei olnud. 29. veebruaril käisime emaga teatris ja oli tore. Kui 12.03. eriolukord välja kuulutat