mmxxi

Taaskord on aeg teha kokkuvõte eelmisest aastast ja oli see alles aasta. Sugugi mitte heas mõttes. Mu keel ei paindu ütlema, et tegemist oli normaalse aastaga, kuigi minu endaga midagi paha ei juhtunud, lähedastega on ka kõik korras ja vahepeal oli ka toredat aega. Aga siiski, see ülemaailmne jama mõjutab mind ka piisavalt, on hirmus ja kurb ja ebakindel tunne. Kui eelnevalt on uus aasta olnud alati midagi head ja toredat, siis seekord mõlgub mõttes, et huvitav, millised uued koroonatüved meid siis sel uuel aastal ründama hakkavad. 

Möödunud aasta tundub ka väga pikk, seal oli palju erinevaid etappe: koroona-eelne talv, kevadine eriolukord, toredam aeg suvel, ilus soe sügis ja siis järjekordne jama, mis kestab veel praegugi. 

Eelmine aasta algas väga lootusrikkalt ja rõõmsalt ning kaks esimest kuud olid päris toredad. Kuigi veebruaris hakkas paharett endast juba märku andma, siis hirmu veel ei olnud. 29. veebruaril käisime emaga teatris ja oli tore. Kui 12.03. eriolukord välja kuulutati, siis see ehmatas päris ära. Mitte haiguse levik ise, vaid see, et olukord on nii ohtlik. Kui eriolukorda ei oleks kuulutatud, siis ei oleks esialgu ka nii hirmus olnud, aga vaadates praegust olukorda, oleks see hirm tõenäoliselt ikkagi tulnud. Kui praegu vaadata kevadisi numbreid, siis on need väikesed selle kõrval, mis hetkel toimub. Nüüd on ka hirmus, aga pole enam nii ootamatu ja uus, oli ju teada, et see teine laine tuleb niikuinii. Muidugi oli lootus, et see ei tule nii suurelt, aga see lootus purunes.

Kevadel sai siis kaks ja pool kuud kodukontoris töötatud ja praegu olen ka üle poole aja kodus, päev või paar nädalas käin siiski kontoris ka. 

Suvi oli tore aeg. Mai lõpust kuni augusti alguseni oli kõik väga tore, sai rahulikult ilma ja suve nautida. Augustis tekkis siia Tartusse üks kolle, mis tekitas hirmu ja ajas mõned plaanid sassi. Jällegi, võrreldes praegusega olid numbrid väikesed. 

Septembris-oktoobris oli jälle rahulik aeg ja sügis oli päris soe, istusime veel oktoobri keskel vanematega õuekohvikus. 

Novembris läks asi jälle käest ära. Esiteks ma jäin juba ise haigeks, õnneks mitte koroonasse, aga sellest ajast hakkasid numbrid aina suurenema ja suurenema. Nüüd on selline paras jama ja väga ei ole ka näha, et enne kevadet miskit paremaks läheks. Aga võib-olla läheb, kuna vaktsiin on nüüd olemas. 

Isiklikult oli selline enam-vähem okei aasta. Esinesid mõned terviseprobleemid, nt olin 3 aasta järel jälle korra haige, lisaks olid vahepeal ka pulsihäired. Käisin perearsti juures, tegin vereanalüüsid ära, kõik oli korras. Allergiat oli ka, vähemalt korra, aga ma olen ka praegu näost täpiline, pole lihtsalt kindel, kas see on allergia või midagi muud. Ehh, huvitav lugu selle allergiaga, kuna ma ei julgenud siis umbes nädal aega midagi süüa, siis ma võtsin sellega 2 kilo alla ja õnneks ei tulnud see tagasi ka. Haigusega võtsin ka alla, aga see tuli pärast tagasi. 

Üks aasta suursündmuseid, eriti R. jaoks, oli muidugi see, et me ostsime auto. Mina muidugi lootsin, et nüüd hakkab R. mind igale poole sõidutama, aga päris nii see ei ole läinud. Tähendab, ta aeg-ajalt sõidutab mind küll vanemate juurde või sõbrannade juurde, aga vat tööle ta ei taha mind eriti viia. Aga noh, suvel saime koos Võrus puhkamas käia ja see oli väga tore. :)

Võtan nüüd siis korra ette ka eelmise aasta alguses antud lubadused. Ma ei tea, kas ma uusi viitsin enam anda. Niikuinii ma teen seda, mis mulle meeldib, ja vähemalt püüan elada paremini ja tervislikumalt. Tööd peaks küll vähem tegema, aga see ei taha mul väga õnnestuda. Kuskil oli soovitus, et tuleb endale hobi leida, aga see ei taha ka väga õnnestuda.

* tee asju, mida sulle meeldib teha, tee neid kohe palju - jah, ikka sai tehtud. Väljamaa reisid jäid küll ära, aga mina olen ka Eestis ringiliikumisega rahul. Teatris sai käidud vähe, aga raamatuid sai loetud parasjagu. Lauamänge sai ka ikka mängitud. Sõprade ja sugulastega sai kokku saadud, küll mitte nii palju, kui oleks soovinud, aga midagi ikka.

* tee midagi uut - hmm, no ma ei ole kunagi nii pikalt kodukontoris olnud või üldse kodus - lähiümbruskonnas aega veetnud.

* tee midagi uutmoodi - hmm, millegipärast tuleb jälle kohe see kodukontor meelde. Ma ei ole otseselt selle vastu, aga vahel on ikka tore ka inimestega kokku saada. Kevadel tekkis ikkagi päris suur igatsus kõigi töökaaslaste järele, kuigi Skypes suhtlesime pidevalt.

* be nicer to people - hmm, kui jälle mõelda sellele, et ma sain inimestega vähem kokku, siis vbl sai seda tehtud jah. Lubadus oli ajendatud vist sellest, et ma kipun vahest tööl inimestele nähavama, kui mul palju jamasid on ja selle pärast tuju ära läheb. Läbi Skype'i väga ei nähva, seal saab nii kaua ignoreerida, kuni nähvamistuju üle läheb. ;)  

* püüa elada tervislikult - niivõrd-kuivõrd eksju; trennide seisukohast antud aasta väga sobilik just ei olnud ja eks selle eriolukorra ajal sai ka vähem kõnnitud kui muidu. Aga samas ka vähem söödud. Ma arvan, et ma ikkagi püüdsin, kes teab, kas nüüd õnnestus ka. 

Mõtlesin küll, et ei viitsi enam uusi lubadusi anda, aga kuidagi tuli inspiratsioon peale ja saidki juba mõned kirja. :)

Sellega siis lõpetan tänaseks, lõpetuseks üks ilus lumine meeleolupildike ka. Hetkel on lumi sulamisfaasis, aga ennustatakse, et tuleb juurde. Lisaks ka pildike Poola rongimängust (R. jõulukink mulle, kõrval ka sünnipäevaks saadud kommikarp, mille ma lõpuks lahti tegin ;)) ning siis pilt minu jõulukingist R-le.

Kuna siin pildil on palju asju, siis kingiks on see Pisa torni 3D pulse LED-valgustusega; allolev tuuleveski on ka pusle, selle kinkis ta paar aastat tagasi mulle jõuluks.