Epistole

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

Ma ei tea, mis värk on, aga viimasel ajal on mul probleeme pildikeste lisamisega siin, nad lähevad valesse kohta ja vales järjekorras ja siis ei saa neid enam liigutada ja üldine jama. Vbl siis liiga vähe teksti ja liiga palju pilte tekitab mingi errori.  03.04. Munadepühade munad ja munalambike, mille R. mulle kinkis. See vahetab värve ka, või siis saab panna nii, et on ühte värvi. Lisaks on tal nupp, et 1h pärast kustub ära. Kasutan seda oma uinumisaja lambikesena. :) 04.04. Õuna-iirise saiakesed ja kodune vahupiimakohv :) 09.04. Nüüd hakkas neljas orhidee ka õitsema! Kõik mu orhideed õitsevad. Tegelikult mitte päris korraga, kuukingad õitsevad kaua, aga need teised õitsesid päris kiiresti ära, umbes nädalaga. 29.04. Ilus õhtune taevas. Pilt on meelega udune, sest mulle tundus see ägedam. :) 07.05. Tellisin kastitäie komme. :P Koos emaga. Need mustsõstramarmelaadikommid on tema lemmikud ja enamuses talle. 15.05. Avastasin ükspäev oma jalutuskäigul ühe maja tagant, kus ma tavalise...

24.01. Orhidee õitseb. Ja kusjuures siiamaani õitseb! Ma vaatasin, et esimene pilt temast oli 19.12 lausa! Papu kunagi rääkis, et lillekesed õitsevad siis, kui neil on paha olla ja nad tahavad ära minna, aga ma ei usu, et orhideed nii teeksid, ma ikka arvan, et neile meeldib minu juures. :) 01.02. Ma ei raatsi kuidagi selliseid šokolaade ära süüa... aga lõpuks ikkagi sõin :P 15.02. Orhidee õitseb jätkuvalt :) 20.02. Tellisin mett ja mammusid :) Tuleb vist tänada Udut, kes FB's asju šeeris ja siis mul tekkis ka isu ja huvi.  25.02. Avastasin viisi, kuidas teha tassi kohvi nii, et ma saan kohvipuru hiljem bioprügisse visata. Aga siis mul said vanad kohvifiltrid otsa, mis olid iidamast-aadamast olnud ja ma ostsin uued, aga nendega ei saa nii teha, kipuvad katki minema. Proovisin kahekordselt ka, üks kord õnnestus, aga teine kord läks katki. 03.03. Käisin Botaanikaaias jalutamas 07.03. Teine orhidee hakkas ka õitsema (aga tema õitses kiiresti ära) 09.03. Naistepäeval käisin kontoris ja...

Ma käisin täna lausa 3 korda väljas. Ilm oli ka ilus ning järgmiseks nädalaks lubatakse lausa mõnusat suvist soojust, loodetavasti tuleb ikka ka. Samas esmaspäeval sadas veel lund ja muud kahtlast ollust. Esimene kord läksin õele natuke maad vastu, ta tõi emale viimiseks lilled ja kingituse. Teine kord käisin poe juures pakki välja võtmas ja ostsin ka R. emale lilli ning kolmas väljaskäimine oli siis emadepäeva ring, kus me sõitsime esmalt R. ema juurde ja seejärel minu ema juurde. Sisse me ei läinud, andsime üle ukse lilled ja kingid üle.  Me emaga tellisime Kalevi e-poest kahepeale hunniku kraami ja selle viisin talle ka siis täna kohale. Tema jälle andis mulle hunniku toidukraami vastu, salatit ja singirulli ja kooki jms. Siis tulime tagasi koju ja ma liitusin meie emadepäeva videokõnega, mis kestis ka peaaegu 2 ja pool tundi. :)  

Mulle vanasti ikka meeldis selline palavus, aga praegu ma tunnen, et võiks juba jahedamaks minna. Muidugi, kui oleks 15 kraadi ja sajaks, ega siis ka suvega rahul ei oleks. See optimaalne temperatuurivahemik on ikka nii väike, et raske on sellele pihta saada. Enamasti on ikka liiga palav või liiga jahe. Samas, sellise ilmaga on mõnikord ja mõnes kohas vägagi mõnus olla. Eile käisin koos vanematega Shakespearis söömas ja seal mäe peal, kus puhus tuuleke ja päikest ei paistnud, oli küll hiiglama tore olla. Ja siis Jaaniõhtul käisin koos Ududega Orava maakohas, seal oli ka väga mõnna.   Ja mida ma siis veel oma puhkuse jooksul teinud olen - kusjuures, ei olegi midagi väga erilist. Lihtsalt puhanud. :) Seegi on tore.  Laupäeval olime Orava maakohas Kupi sünnal, aga siis oli veel selline jahedapoolsem ilm, aga mitte ka just väga külm, natuke oli sadanud ka. Pühapäeval käisid vanemad mul külas.  Esmaspäeval käisime R-ga korra linnas paaris poes. Teisipäev oli siis Ja...

Kui eelmise nädala alguses oli korraks 20C sooja, siis möödunud teisipäeval sadas laia jõululund, aknast vaadates päris ilus. Järgmine päev oli lumi natukeseks lausa maas, siis sulas ära ja paistis päike ja oli u 8C. Seejärel sadas jälle miskit. Maja ees murul seisis ka üks parajalt porine lumememm. Pistsin korraks ka nospli välja, mõtlesin, et jõuan kahe vihma vahel prügi välja viia ja vbl natukene jalutada ka, aga juba tibutas, seega ma kauaks ei jäänud, tegin oma asja ära ja tulin kohe koju tagasi. Rohkem ei olegi sel nädalal väljas käinud. Neljapäeval tellisin Taluturust leiba ja piima pluss natuke muud ka. Piimaga pean nüüd järgmise neljapäevani vastu, mil Selverist tellitud toit tuleb, aga leib saab küll kohe-kohe otsa. Ise olin rumal, mind hoiatati küll, et see Taluturu leib on õige pisike, aga ma mõtlesin, et ega ma tavaliselt niipalju leiba ju ei söögi. Kui leib kohale jõudis, siis tundus küll, et selle pistan ühe korraga nahka, aga tegelikult jätkub ikkagi natuke kauemaks (...

Koroona, karantiin, kriis, koduspüsimine ja muud sellided kahtlased jamad... Sellist asja ei oleks osanud küll ennustada, isegi naistepäeval, kui ma oma lillekest ümber istutasin, ei arvanud, et see nii hulluks kätte läheb, kuigi oleks võinud arvata, sest muus maailmas oli juba asi hull. Aga 12. märts kuulutati välja eriolukord ja 13. märtsil käisin ma veel kontoris tööl, sellest ajast siiani - 4 nädalat siis juba - olen kodus töötanud. Mul on õnneks just selline töö, mida annab hästi kodus teha, lapsi ja loomi ka ei ole, kes segaksid. Ja tööd on palju, nagu ikka, aga selle üle tuleb vist ka õnnelik olla, sest parem olgu palju kui üldsegi mitte. Õues käin ma umbes kord nädalas, viimati siis teisipäeval, kui oli korraks 20C sooja. Nüüd on selline u 10-kraadine ilm, mis tundub pärast 20C täitsa külm. Tuuline on ka, isegi sel soojal päeval oli nii tuuline, et käisin ikka jope ja mütsiga. Kuskile kaugele ei lähe, jalutan siin majade vahel ja hoidun teistest inimestest. Poes me enam ka ei...

Uus aasta jälle käes. Tere tulemast, 2020! Aga nüüd tuleb see eelmise aasta kokkuvõtte ikkagi ära teha, muidu ei saagi muud juttu kirjutada! :) Miskipärast pole sel aastal seda õiget tuju veel peal olnud, kuigi ma ei ütleks, et ma sel aastal just ebatavaliselt laisk oleksin olnud, olen jõudnud juba jõulupeol käia ja varbale haiget teha ja sõpse küll kutsuda...  Uue aasta resolutsioonid said ka juba kirja, kuigi midagi eriliselt huvitavat seal ei ole. Aga nüüd siis natuke juttu eelmisest aastast. * ole mõnus, ole tore, ole õnnelik - jah, ikka olin. Muidugi olin ma ka kurb, pettunud, vihane ja kõike muud sellist. Aga üldiselt ja kokkuvõttes ma ikkagi olen õnnelik. :) * jaluta, võimle, liigu - umm, mingil määral kindlasti. Kuhugi trenni ma siiski ei jõudnud. Ja võimlemist ka pigem väga palju ei olnud. Küll aga sain ma sünnaks pulsilugeja/sammumõõtja ja nüüd mu päevane eesmärk on 8,000 sammu ja ma aeg-ajalt saan selle ikka täis ka. Mõnikord käin läbi toa ja köögi ringiratast, e...

Täna sain siis kodupäeva ka teha. Pesin pesu, mängisime R-ga Carcassone'i, kus mina võitsin, aga ainult sellepärast, et ta ei keeranud mulle niipalju käru, nagu ta oleks saanud keerata, sest ta ei taha, et ma moss-moss oleksin. Ta ütleb, et talle ei ole see võit nii tähtis kui mulle. Aga kui ma talle USA rongis umbes 9 esimest mängu pähe tegin, siis ta oli parasjagu moss küll. Aga siis hakkas tema võitma. Seejärel kastsin oma lillekesi ning istutasin kalanhoe ümber suuremasse potti, nüüd ta seisab täitsa püsti ka, enne pidi vastu akent toetama, muidu oleks pott ümber kukkunud. Tal oli küll umbes 5 pisikest õiekest ka, aga ma olen juba ei-tea-kui-kaua oodanud, et ta õitsemise lõpetaks, et ma saaksin ta ümber istutada. Loodetavasti pole hullu, kuna suuremas jaos oli ta õitsemise ikkagi lõpetanud. R. läks nüüd tuttu, mina olen veel mõned tunnikesed üleval, siis lähen ka. Järgnev töönädal tõotab tulla vähemalt sama hull kui eelmine. :S Novot, kui midagi eriti tarka öelda ei ole, ...

Mõtlesin teha täna tubase puhkepäeva, aga ilm oli nii ilus, et ei raatsinud. Seitseteist kraadi, kuigi see sügisene seitseteist ei ole sama, mis suvine seitseteist. Korraks oli jah, aga siis läks jälle külmemaks. Siiski, siiski. Käisin ema-isaga botaanikaaias ja hiljem Creppis pannkooke söömas. Seal oli nii mõnna, et olime kuni pimedani. Kell kaheksa oli juba kottpime ja külm. Sügis noh. Aga Raekoja purskkaev oli jätkuvalt kollane ja platsil toimus mingi tantsušhow, kus noored neiud mängisid tulega, korraks jäime ka seda vaatama. Vend on hetkel Samose saarel puhkamas ja jagab imelisi pilte. Kadedaks teeb, ausalt öeldes. ;) Ja tuletab meelde, et ma ei ole oma eelmise aasta Küprose reisi kirjeldust ja pilte siin veel jaganudki. Varsti saabki terve aasta mööda. Võib-olla siis jagangi.

... oli ilm veel väga ilus. Esimesel septembril oli väga soe ja pärast seda ka oli pea kaks nädalat üsna kena ilma. 14. septembril läks aga külmaks ja hakkas sadama ja sadas siis mitu päeva. Tähtvere Õunaõuepäevale me ei läinudki, sest siis lihtsalt sadas terve päeva järjest ja oli külm ja tuuline. Maarjalaadale ma ka ei jõudnud, sest siis olid R. vanaema matused. Me rentisime selleks puhuks auto ja pärast viisime ära ka kogu aasta taara, kokku vist 220 pudelit, kui ma õigesti mäletan. Taaraautomaat sai vahepeal täis ja hakkas piiksuma. Ilm on nüüd sügisene, aga viimasel ajal on olnud ikkagi kuiv ja päikeseline, seega pole hullu. Tööl on jälle mingisugune hullumaja, aga kuna seal on peaaegu pidevalt mingi hullumaja, siis ma pean end kätte võtma ja mitte päris ära vaevama. Sel nädalal olin korra eriti kaua tööl ja see andis kohe tunda, oli halb olla, seega püüan edaspidi ikkagi varem ära tulla, mis sest et nii palju on teha ja nii palju jääb tegemata. Aga küll jõuab. Peaasi on ise...

Ma olen täna päris sooda. Sai sel nädalal vist natuke liiga palju tööd tehtud, need septembri algused on tavaliselt sellised kiired jah. Kuigi täna oli kontoris tort ja kutsa, see oli tore. :) Ostsin eile piletisaju soodustusega ka selle hooaja teatripiletid ära endale ja emale, päris paljudele etendustele, jagub pea igasse kuusse midagi. Nii draamat, balletti kui ka muusikali. :)

Nüüd olen siis jälle tööl tagasi ja on kiire ja tuleb sügis ja õhtud lähevad ruttu pimedaks, aga kirjutan natuke sellest, mis juhtus siis, kus ma viimati augusti keskel pooleli jäin, sest siis oli tegelikult veel suvi ja soe ja mõnus. Ega praegu ka veel väga hull ei ole, tegelikult. Aga pimedaks läheb küll kiiresti. Aga augusti keskel tuli siis mu välismaal elav õde koos kahe oma lapsega meile külla. Ta mees ja kolmas laps seekord ei tulnud. Nad väga kaua ei olnud siin, umbes 10 päeva. Käisime paaril korral koos lõunat söömas ja siis ka koos Jaan Tätte kontserdil Antoniuse õues, see oli tore ja siis saime veel paaril korral vanemate pool kokku. Tahtsin neid endale ka külla kutsuda, aga ei leidnudki selleks sobivat hetke, seega see jäi järgmiseks korraks.  Pärast seda käisime veel korra koos emaga kontserdil, Eeva ja Villu Talsit kuulamas, see oli väga vahva kontsert, nad mängisid tuttavaid lugusid ja teisi toredaid lugusid ja rääkisid vahepeal jutukesi ja väga tore oli, igatahe...

Tunnistan ausalt üles, et mulle ei meeldi mardi- ja kadrisandid. See tähendab, nad võivad ringi käia ja iseenesest on see lahe komme ja ma olen ka vist kunagi vähemalt kadrit jooksmas käinud, aga... ise ma neid väga näha ei taha. Miks? Sest ma ei oska lastega rääkida. Ei taha seda ninnu-nännutamist teha, et oh küll te olete toredad, küll te laulate-tantsite ilusasti. Mulle vist ei meeldi üldse lastega juttu ajada. Võib-olla ma lihtsalt kardan neid natuke. Kui teised seda teevad, siis minugi poolest, tore. Komme ma võiks neile anda, aga muu osa on kuidagi nii... ebamugav. Või ma ei tea.  Ma mäletan, et kui vanemate juures kunagi sandid käisid, siis ma läksin nurga taha peitu ja enne välja ei tulnud, kui nad olid ära läinud. Vot nii on praegu minu suhtumine. Võib-olla, kui ma leiaksin kuskilt selle julguse nad sisse lasta, võib-olla nad isegi hakkaksid mulle meeldima. Aga ükski sant ei viitsi nii kaua minu ukse taga passida, kuni mina teisel pool ust julgust kogun. Seega ma lihts...

Mõned inimesed räägivad, et jama kui selle jõulundusega liiga varakult pihta hakatakse. Mul on see aasta küll nõnda, et nii kui talveaeg kukkus, tuli mul jõuluootus peale. Vahepeal on juba terve kuu juba mööda lennanud (ausalt, kuhu see aeg küll kaob!) ja ma olen kaks korda verivorsti söönud. Hääd olid.  Samuti olen päevast päeva jälginud, kuidas linnas jõulutulekesi juurde tekib, ja rõõmustanud. Eelmisel nädala kaunistati ära Ülikooli sambad ja maja, põlemas ma neid tulukesi veel ei ole näinud. Küll on aga kesklinnas mitu superkena tulukestesse mässitud puud. Raudteejaamas oli neid juba eelmise aasta kaks tükki ja see aasta on ka, aga nüüd on kesklinnas ka, iga õhtu, kui töölt tulen, kõnnin mööda ja imetlen. Nii nummid. :) Muudel teemadel, püüan oma reisikirjelduse varsti valmis saada. Juhtusin lugema oma 2011 aasta Kreeka reisi kirjeldust ja see oli nagu superhästi kirjutatud (kiidan jah iseennast), aga kahjuks pooleli jäänud.  Ma vist ei kirjutanudki seda lõpuni. Kahju....

Oeh, mul oli nii tore puhkus. Kaks nädalat, millest 8 päeva veetsin Küprosel. Seal oli tõsiselt mõnna - palmid, päike, meri ja kiisud. Sooja oli u 30 kraadi. Sai ringi sõidetud ja huvitavaid asju vaadatud, aga jäi ka aega niisama rannas olla, kas siis päikest võtta või päevavarju all tukastada või meres hulpida. Rand oli seal ilus liivane ja meri oli ilus roheline ja mõnus soolane. Ega ma seal väga ujuda ei viitsinud, heitsin lihtsalt selili ja lasin lainetel end kaldale uhtuda. Kui tagasi siia jõudsin, oli kolm päeva selline tunne, et peaks vist talveunne jääma. Algselt ma mõtlesin, et mul on kohvi võõrutusnähud peal, kuna reisil jõime igal hommikul kohvi ja päeval ka mõnikord. Ega ma ei teagi, mis see oli, aga nüüd läks üle. Hakkan vist harjuma sellega, et olen tagasi siin külmal, lumisel maal. Eilne lumesadu oli tegelikult väga ilus. Istusin oma soojas kodus ja vaatasin aknast välja.  Homme tuleb siis tööle minna. Mulle see mõte väga ei meeldi, aga mis mul ikka üle jääb. O...

Oli meil siin üks õhtu selline keskmise suurusega tüli, mis sai alguse sellest, et R. võitis mind ühes arvutimängus ja ma sain pahaseks. Mõnda aega kannatasin küll, hambad ristis ja pisarad silmas, aga ikka tuli kõik välja. Ma ei oska oma pahameelt vaka all hoida või kuhugi ära kaotada, ma pean ikka kõik välja elama, alles siis saan rahu. Igatahes, see selleks, aga järgmine päev hakkasin sel teemal mõtlema.   Mõned inimesed arvavad, et tõeline armastus on siis, kui üldse ei tülitseta ja teised jälle, et ilma tülideta ei ole mingi õige suhe. Mina ei nõustu kummagagi või siis nõustun hoopis mõlemaga. Ma arvan, et asi on inimestes. On olemas selliseid inimesi, kes on ise harmoonilised või siis moodustavad koos harmoonilise paari, sobituvad teineteisega ja moodustavad ühe ilusa ümmarguse terviku. Aga siis on ka teistsuguseid inimesi, näiteks nagu mina. Ma ei kujuta ette, milline peaks olema mu kaaslane, et me kunagi ei tülitseks. Väga rahulik ja väga tallaalune, aga ma ei usu,...

Septembrikuu möödub nii, et ei saa arugi. Ilm on ikka veel üsna suviselt soe. Nädal tagasi, kui oli Maarjalaat, oli lausa suviselt kuum. Seisin bussipeatuses ja hullult palav oli ja korraks tuli ka reeturlik mõte, et millal see talv nüüd ometi tuleb. Aga tegelikult ma ei taha talve ja mulle meeldib soojus. See nädal oli natuke jahedam, aga ma käin ikka ainult fliisi väel. Järgmise nädala teiseks pooleks lubatakse jälle üle 20 kraadi ja ilusat päikest.   Sel aastal oli ikka tõsiselt ilus suvi. Juba kevadel läks ruttu soojaks ja ilusaks, mais oli esimene kuumalaine, mis jätkus juulis ja ka augustis. Mõtlesin, et tänavune suvi oli täpselt vastupidine eelmise aasta omale - kui eelmisel aastal oli jahe ja vilu suvi mõne üksiku ja soojema päevaga, siis sel aastal oli kogu aeg ilus ja kuum, ainult mõned üksikud vihmased ja vilud ilmad. Igatahes täiesti super suvi.  Eelmine laupäev oli siis laat, kus me emaga käisime ja ma ostsin endale jälle suure koti laadakraami, toitu kül...

Veel hullem, tegelikult. Ma olen täna see, kes ma olin 20 aastat tagasi.  Mõnikord tänaval ja bussis näeb selliseid tegelasi nagu teismelised. Mõnikord tuleb neid nähes peale külmavärin ja seejärel sügav rahulolu ohe, et küll on hea, et mina enam selline ei ole. Aga siis läheb mööda umbes kaks päeva (või kaks tundi) ja ma olengi täpselt selline. Käitun nii nagu käitusin siis. Mõtlen nii nagu mõtlesin siis. Tunnen nii nagu tundsin siis.  Kui ma mõtlesin 20 aastat tagasi, milline ma olen 20 aasta pärast, siis ma arvasin, et ma olen Täiskasvanud Inimene. Selline, kes ei jonni ja ei tee draamat ja ei käitu lapsikult, mitte sellepärast, et Täiskasvanud Inimesed nii ei tee , vaid seetõttu, et Täiskasvanud Inimesed ei taha nii teha. Aga mina tahan. Ja vahetevahel teen kah. Ausalt. Ma siiamaani jonnin, kui ma ei saa on tahtmist. Löön jalaga vastu maad ja ütlen, et aga mina tahan! Ja isegi kui ma kuidagi suudan end tagasi hoida, kui ma olen "vales seltskonnas", koos nendega, ...

Tegelikult olen ma juba mõnda aega teadlik, et mul on midagi viga. Kui üks autojuht kunagi ammu küsis, et "Mis sul viga on?!!", siis ma oleksin peaaegu vastanud, et kas tahad pikka või lühikest nimekirja. Aga ei vastanud. Pobisesin midagi ja läksin tast mööda. Enda arust ma ei teinud midagi valesti. Aga see, millest ma täna kirjutan, on tõsiasi, et mind ajavad endast välja igasuguseid pisikesed ja tühised asjad. Ja kohe tõsiselt endast välja. Ma olen vihane, ma olen pahane, ma tahan ustega prõmmida ja asju maha visata ja muud säärast. Ning selle põhjus on selline, et ma ise ka mõtlen, et oot-oot, miks ma nüüd selle pärast nii pahane olen? Aga olen.  Ma olen kusjuures ikka veel natuke endast väljas, kuigi ma vist lahendasin selle olukorra ära. Või tegin asju hullemaks. Jah. See võib vabalt nii ka olla. Ma püüan igatahes nüüd maha rahuneda.