Skip to main content

septembrikuu

Septembrikuu möödub nii, et ei saa arugi. Ilm on ikka veel üsna suviselt soe. Nädal tagasi, kui oli Maarjalaat, oli lausa suviselt kuum. Seisin bussipeatuses ja hullult palav oli ja korraks tuli ka reeturlik mõte, et millal see talv nüüd ometi tuleb. Aga tegelikult ma ei taha talve ja mulle meeldib soojus. See nädal oli natuke jahedam, aga ma käin ikka ainult fliisi väel. Järgmise nädala teiseks pooleks lubatakse jälle üle 20 kraadi ja ilusat päikest.  

Sel aastal oli ikka tõsiselt ilus suvi. Juba kevadel läks ruttu soojaks ja ilusaks, mais oli esimene kuumalaine, mis jätkus juulis ja ka augustis. Mõtlesin, et tänavune suvi oli täpselt vastupidine eelmise aasta omale - kui eelmisel aastal oli jahe ja vilu suvi mõne üksiku ja soojema päevaga, siis sel aastal oli kogu aeg ilus ja kuum, ainult mõned üksikud vihmased ja vilud ilmad. Igatahes täiesti super suvi. 

Eelmine laupäev oli siis laat, kus me emaga käisime ja ma ostsin endale jälle suure koti laadakraami, toitu küll ainult. Vaatasime seelikuid ka, aga päris sellist sobivat ei leidnud. Mul tegelikult on seelikuid küll piisavalt, ainult sel suvel tekkis mõte, et kõik on kuidagi kole pikad. ;) Aga ma avastasin kapist ka mõned lühikesed kleidid ja nendega sai ka käidud. 

Viimase juustupatsi sõin täna ära, aga laadaasjadest on alles veel ingverimesi, vaarikamoos ingveriga, marjamummud ja astelpaju siirup, mida mulle meeldib väga juua koos Borjomiga, lisaks ka kolm kirsstomatit ja natuke mustikaid. Ma olen juba vist mitu kuud hommikusöögiks söönud kama mustikate ja mandlilaastudega, viimasel ajal koos Skyriga. Vahepeal sõin vaarikatega ka, kui mustikaid parasjagu polnud.

Otsisin laadalt ka kitsejuustu (mango-tšilli ja wasabi-ingveri), Võru karaskit, porgandi, peedi ja kõrvitsa küpsiseid ja võib-olla midagi veel. Kott oli igatahes täis ja raske. 

Eelmisel nädalal oli mul kaks halba asja, mis õnneks ruttu üle läksid. Teisipäeval ärgates oli mul põlv valus ja jäi valusaks ja ma terve päeva lonkasin, aga see läks mõne päevaga üle. Neljapäeval hakkas mul poole päeva pealt kõht valutama ja valutas päris õhtuni välja, alles öösel läks üle, aga see ka õnneks ei kordunud. Ei tea, mis oli.

Tööl on kiire-kiire-kiire. Kõik tahavad midagi ja kohe ja kiiresti. Me kolleegiga arutasime, et millal see olukord maha rahuneb ja leidsime, et juulis. Tõepoolest, möödunud juulikuu oligi täitsa rahulik. Aga niipea kui august tuli, läks kohe ruttu kiire-kiire-kiireks.

Mõned inimesed võtavad stressiga kaalust alla. Mina nähtavasti mitte, sest mu kaal on viimasel ajal selline, et ei julge enam kirja ka panna. 

Joogasse ma vist see aasta ei lähe. Mõtlesin, et hakkan kodus ise natuke joogat tegema ja kolmapäeval tegingi umbes 15 minutit. 

Pesin vahepeal rõduklaasid ära ja pool oma akent ka. Teise pooleli ei ulatanud, sest suur aken ei käi lahti.

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j