Skip to main content

septembrikuu

Septembrikuu möödub nii, et ei saa arugi. Ilm on ikka veel üsna suviselt soe. Nädal tagasi, kui oli Maarjalaat, oli lausa suviselt kuum. Seisin bussipeatuses ja hullult palav oli ja korraks tuli ka reeturlik mõte, et millal see talv nüüd ometi tuleb. Aga tegelikult ma ei taha talve ja mulle meeldib soojus. See nädal oli natuke jahedam, aga ma käin ikka ainult fliisi väel. Järgmise nädala teiseks pooleks lubatakse jälle üle 20 kraadi ja ilusat päikest.  

Sel aastal oli ikka tõsiselt ilus suvi. Juba kevadel läks ruttu soojaks ja ilusaks, mais oli esimene kuumalaine, mis jätkus juulis ja ka augustis. Mõtlesin, et tänavune suvi oli täpselt vastupidine eelmise aasta omale - kui eelmisel aastal oli jahe ja vilu suvi mõne üksiku ja soojema päevaga, siis sel aastal oli kogu aeg ilus ja kuum, ainult mõned üksikud vihmased ja vilud ilmad. Igatahes täiesti super suvi. 

Eelmine laupäev oli siis laat, kus me emaga käisime ja ma ostsin endale jälle suure koti laadakraami, toitu küll ainult. Vaatasime seelikuid ka, aga päris sellist sobivat ei leidnud. Mul tegelikult on seelikuid küll piisavalt, ainult sel suvel tekkis mõte, et kõik on kuidagi kole pikad. ;) Aga ma avastasin kapist ka mõned lühikesed kleidid ja nendega sai ka käidud. 

Viimase juustupatsi sõin täna ära, aga laadaasjadest on alles veel ingverimesi, vaarikamoos ingveriga, marjamummud ja astelpaju siirup, mida mulle meeldib väga juua koos Borjomiga, lisaks ka kolm kirsstomatit ja natuke mustikaid. Ma olen juba vist mitu kuud hommikusöögiks söönud kama mustikate ja mandlilaastudega, viimasel ajal koos Skyriga. Vahepeal sõin vaarikatega ka, kui mustikaid parasjagu polnud.

Otsisin laadalt ka kitsejuustu (mango-tšilli ja wasabi-ingveri), Võru karaskit, porgandi, peedi ja kõrvitsa küpsiseid ja võib-olla midagi veel. Kott oli igatahes täis ja raske. 

Eelmisel nädalal oli mul kaks halba asja, mis õnneks ruttu üle läksid. Teisipäeval ärgates oli mul põlv valus ja jäi valusaks ja ma terve päeva lonkasin, aga see läks mõne päevaga üle. Neljapäeval hakkas mul poole päeva pealt kõht valutama ja valutas päris õhtuni välja, alles öösel läks üle, aga see ka õnneks ei kordunud. Ei tea, mis oli.

Tööl on kiire-kiire-kiire. Kõik tahavad midagi ja kohe ja kiiresti. Me kolleegiga arutasime, et millal see olukord maha rahuneb ja leidsime, et juulis. Tõepoolest, möödunud juulikuu oligi täitsa rahulik. Aga niipea kui august tuli, läks kohe ruttu kiire-kiire-kiireks.

Mõned inimesed võtavad stressiga kaalust alla. Mina nähtavasti mitte, sest mu kaal on viimasel ajal selline, et ei julge enam kirja ka panna. 

Joogasse ma vist see aasta ei lähe. Mõtlesin, et hakkan kodus ise natuke joogat tegema ja kolmapäeval tegingi umbes 15 minutit. 

Pesin vahepeal rõduklaasid ära ja pool oma akent ka. Teise pooleli ei ulatanud, sest suur aken ei käi lahti.

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...