Skip to main content

suvi ja sügis ja õunaõued

Nüüd on siis ka ametlikult sügis käes. Ja ilmad lähevadki nüüd sügisesemaks. Täna oli selline vahelduv ilm, et vahepeal säras päike ja siis tuli padusadu, seega kokkuvõttes oli päris hea kodus olla ja puhata. 

Reedel oli selle suve viimane soe ilm. Käisime vanematega sel puhul kohvikus ja ma mõtlesin, et jääme sinna nii kauaks kuni külm hakkab. Seda me siiski ei teinud, sest külm hakkas umbes 5 minutit peale maha istumist - päike kadus nurga taha ja tuul tuli nurga tagant välja. Panin oma fliisi korralikult selga ja pärast võtsin kohviku fliisi veel lisaks peale, siis oli päris hea. Hiljem käisime veel teises kohas kohvi ja kooki söömas, aga seal ei saanud väljas istuda, sest kõik kohad olid täis. Koju jõudes oli mul kõht nii täis, et mõtlesin, et nüüd ei taha mitu päeva süüa. Aga juba järgmine hommik oli kõht jälle tühjapoolne. 

Laupäeval tõusin varem üles kui tavaliselt, äratus oli kell 10, et jõuaksime kenasti Tähtvere Õunaõuepäevadele. Õues tibutas siis vihma, aga see oli õnneks selline kitsas sajutriip, mis läks hiljem üle. Tuul jäi alles. Mingil seletataval põhjusel sõin ma kodus ka hommikust (vitamiine pole vist hea päris tühja kõhu peale võtta, pealegi ma olen harjunud ja kõht oli tühi) ja vanemate poole jõudes pakkus ema kodujuustupirukat, millest võtsin ka tillukese killukese. Siis läksime välja kodukohvikute ringile ja võin juba etteruttavalt öelda, et sealt tagasi tulles oli mul kõht veel rohkem täis kui reedel. 

Väga toredaid kodukohvikuid ja õunaõuesid oli. Kohe esimeses pakuti ungaripärast langosit ja seal oli ka elav muusika, kaks kena pillimeest. Kes ei olnud Ungarist, küsisin järele. Kokad ka ei olnud ise ungarlased, aga sugemetega. Langos maitses igatahes väga hästi. Üks oli soolane juustukattega ja teine magus Nutellaga ja mõlemad olid nämmad. 

Siis läksime ühe toreda vanaproua juurde, kes teeb imelist käsitööd - juba möödunud aastal imetlesime tema lapitekke, mis olid nii suured ja nii pisi-pisikestest lapikestest kokku õmmeldud. Möödunud talve jooksul tegi ta hoopis 100 paari pajalappe - ütles, et eks talv oli pikk, jõudis küll teha. Neid pajalappe ta siis loosis välja ja müüs ka - kuna loosiõnn meile ei naeratanud, siis ostsime kumbki paari pajalappe; kõik olid nii kenad, et küll oli keeruline valida. Kohvi ja pirukat sõime seal ka. Muide, need pajalapid olid ka Tammelinna Kodukohvikupäevadel Tamme raamatukogus näitusena väljas ja juba siis me emaga imetlesime neid. 

Seekord ei jäänud ma ilma ka oma soovitud burksist, vaid sain 206-nda. Veel olid ülihead külmad kohvikokteilid, mina võtsin kookose-laimi ja ema karamelliga ja me mõlemad leidsime, et enda oma on parem. Tartus kahjuks sellist külmpruul kohvi veel ei müüda, Tallinnas paaris kohas pidi olema. Tuleb siis vist järgmisi Õunaõuepäevasid ootama jääda. 

Käisime ka mitmes teises kohas ja toidud olid igal pool väga head. Lõpuks ostsime ka kaasa, kui kõhtu enam ei mahtunud - olime ettenägelikult mõned karbid kaasa võtnud. Seejärel tulime pisut väsinud jalgade ja väga täis kõhtudega vanematekoju tagasi, kus läksime pikali kõike seda luusse laskma ja tukastasime ka natuke. 

Siis käis üks sahmakas üle, aga päike paistis ka ja seega saime ilusat vikerkaart imetleda. :)

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j