Epistole

Milline pime & hall päev küll täna oli. Kui võrrelda seda Kreeka valgusega, mis oli nii kirgas ja valge, ning pärastlõunal nii hele, et pani silmad vett jooksma... Sattuks masendusse. Aga ei sattu kah. Lisaks kõigele pidin ma täna veel tööle ka minema.  (Nii hull ei olnudki veel, aga jätkuvalt kiire. Miks ei võiks küll pooled probleemid puhkuse jooksul ise ära laheneda?) Lohutan end oma "Päeva positiivseima mõtte auhinna"-võitnud tõdemusega: vaata maha, Suxu, lund ei ole. :)

Mäed on toredad. Isegi lumised mäed on toredad, vähemalt niikaua kui kogu lumi on kuskil üleval ja ei tule alla. Viimase kahe talvega on mul lumest kõrini saanud. Nüüd tahan ma soojale maale. Seega, ei mingit Everesti enam. Kuni ma parema nime välja mõtlen, las olla selleks "epistole", esimene kreekakeelne sõna, mis ma ära õppisin. Tähendab "kiri". Jah, nüüd ma fännan Kreekat. :)  P.S. Tegelikult olen ma Kreekat fännanud juba päris kaua. Võib-olla mitte päris sellest esimesest sõnast, aga siiski kaua-kaua.