Epistole

Vahepeal on igast asja juhtunud, proovime siis selle kõik kronoloogiliselt kirja panna.  Mai alguses oli meil emaga veel üks teatriskäik - ooper "Madama Butterfly". Ilm ei olnud enam ilus kevadine, vaid selline külm ja vilu. Samal päeval oli ka Kevadlaat, kust ma ei tahtnud samuti puududa, seega tegime niisi, et läksime umbes kella neljaks laadale koos ema ja isaga, käisime seal ühe ringi ära ja ostsime kraami, mille isa siis pärast koju viis (oma kraami sain järgmine päev kätte), meie emaga läksime aga kohvikusse. Isa oleks võinud ka kohvikusse tulla, aga ta seekord ei tahtnud.  Pärast kohvikut sõitsime siis bussiga Pauluse kiriku juurde ja läksime sealt teatrisse. Kohad olid meil rõdul ja Väikses Majas oli niisi, et siis sai ka riided ülesse panna, seda ma enne ei teadnudki. Rõdult oli päris hea vaade ja kuulda oli ka hästi, aga mulle tundus, et helivõimendus oli kuidagi valesti, sest kui meeshääl täiest kõrist laulis, siis see heli kuidagi krõbises-põrises ja mu kõrvad...

Kui mina viimati bussis talongiga sõitsin, siis käis veel nende mulgustamine (lahe sõna!). Aga nüüd on mingi imelik kast, mis kirjutab kuupäeva peale. Ma avastasin linnas, et ma ei saa koju sõita sama piletiga, millega ma linna olin tulnud. Sest nad võtsid mult üliõpilaspileti ära! Wäää! Ja isegi diplomit ei andnud veel vastu. Aga nüüd ma olen täisinimene. Täishind igal pool, ei miskit lahedaid soodukaid enam. Wäää! Aga jah, kaitsesin töö ära. :) Ja isegi ei pabistanud väga hullult, sest mul polnud eriti aega, sest mu arvuti kullapai viskas sellise vembu, et ta ei hakanud alguses tööle ja siis ma olin liiga sabinas, et korralikult pabistada. Aga ilus ilm oli täna. Eriti õhtupoolik. ;) Ja mis siis nüüd? Ma arvan, et ma puhkan ja laisklen, laisklen ja puhkan. :) Ja eks siis kunagi tulevikus jõuab ka kõige muu üle muretseda. Isegi juhendaja ütles oma arvamuses, et ma olen optimist. ;)

Õues läheb valgeks. Öösel üleval olla pole üldse nii mõnus, kui tööd peab tegema. Ma olen terve päeva eurolaule kuulanud, 2007 aasta omi. Päris head ja aina paremaks lähevad. Mina lähen nüüd duši alla ja siis magama. Uoeh. Präägu ma pole kanahakkliha. Präägu ma olen midagi muud.

Kes ütles, et aega on rohkem, kui tundub? Ma annaks talle ühe... küpsise. Või siis selle apelsini, mis meil juba pikka aega laual seisab. Aga tegelikult, võib-olla on kah, sest mulle tundub, et teda on hirmus vähe. Ja siis mulle tundub, et tegelikult on teda veel vähem. Sinikad paranevad kenasti, jalg ei ole ka enam valus. Ja kui järgmist sellist päeva tuleb kaua-kaua oodata, siis ehk oli asi ka seda väärt. Täna näiteks oli suurepärane ilm kodus istumiseks. Oleks küll tahtnud muusikat kuulata ja näiteks kududa, selline kudumis- ja kudumismuusikapäev. Aga kudumismuusikat kuulasin ikka. Peaaegu oleks ka kampsunimuusikat kuulanud. Ehk seda siis mõni teine päev. Oeh, ma olen nii tüdinud, et ma ei viitsi enam isegi hädaldada.

Bwaaah.

Oeh. Mul on sellest kõigest juba nii kõrini. Varsti hakkan nutma. Või karjuma. Või midagi.

Näädsa, unustasin end tööd tegema. Ei pannudki tähele, et kell juba nii palju. Nojah, ei saa just öelda, et ma väga vara tõusnud oleksin... ja kohviubadest kohv mõjus vist kah positiivselt. Ooo! Kohvioad! Kaks kotti! Ma olen häppi! Õnnelik kohvinarkomaan. Ja šokolaadinarkomaan. Jajah, mingil hetkel täna oli mul kuus šokolaadi (suuremaid ja väiksemaid), aga siis ma sõin neist kaks ja kolmveerand ära. Need kaks olid väikesed! Ja ema võttis akna vahelt topingu ära, nagu ta väitis. Nüüd saab õhk sisse! Ja mina saavutasin kahe joonise ja katse-eksitusmeetodil selle, et suutsin dušigeeli pudeli korgi avada. Jaa-jaa. :)

ehk konarlik, ebatasane ja kivine koht. Mul jälle ei tulnud ühtegi mõtet, mida päälkirjaks panna, aga sõnaraamat kohe siin kõrval ;) "Savoy ball" oli lahe. Mulle nii meeldis. Balletid võivad olla küll *nii* ilusad, ja ongi, aga operetid on jälle *nii* lahedad. Tahaks veel mõnda näha. Ja selle saundträkki tahaks kah. Igatahes, lõpuks tuli ta mulle jube tuttav ette; mõned siin väidavad, et see oli kunagi telkus, aga mulle jälle tundub, et ma lugesin selle kohta. Võib-olla lugesingi kunagi, kui mõtlesin, kas minna vaatama. Ja nüüd läksingi. Ja lahe oli. :) Eile vaatasin ma ETV-st teatrit. Tšehhovi Onu Vanjat. Üpriski masendav, samas jälle teiste Tšehhovi teoste (mida ma lugenud olen) kõrval üks selline positiivsem. Ma nägin pargis parte! Siin samas, üle tee pargis, ühes suuremas lombis oli kaks parti, üks oli emane ja teine ei olnud. Neljapäeval nägin, õhtul, siis kui teatrisse läksin. :) Ja teatrist tulles oli bussipeatuses pingil kass. Kui ma oleksin omal ajal mat. loogika pra...

Esmaspäeval oli mul siis eksam. Mis tähendas seda, et terve pühapäeva ma vaatasin suustamist. Ja siis uisukala. Loogiline ju. Paras mulle siis, et eksam pigem vähem läks. Tegelikult, paras mulle, et ma üleüldse võtsin nii keerulise aine. Aga suusatamine oli lahe. Palju norrakaid. Eriti meeste finaalis. Raske oli nagu üldse seal kellegi poolt olla. Vaene roots. Ega mul Hattestadi vastu apsaluutselt miskit pole, ta nägi päris meeldiv ja nunnu välja. Ja Näss meeldib mulle juba ainult tema nime pärast. kuigi ta tundus ka selline kena ja vaikne ja tagasihoidlik. Aga vaat Pettersen oli kuidagi ülbe. Kahju, et Northugi seal polnud. Ja uisukalalt meeldisid mulle need šoti õde-venda, nad olid nii lahedad. Ja siis veel see mees, kelle kava nimi oli Liivatorm, see oli ka hullult lahe, vähemalt teine pool tema kavast, sest esimese ma magasin julmalt maha. Ma võin enda kaitseks öelda, et ma jäin küll vaheajal magama, mitte kala ajal. Aga ma lihtsalt ei suutnud nii kiiresti üles ärgata. Magama jäämi...

Ja kui ma ennem söögituppa astusin, suutsin ma seal ainult oma kodujuustu hapukurgiga alla kugistada ning siis põgenesin enda tuppa, kus oli tervelt kraad soojem, panin tule põlema ja tõmbasin teki üle pea. Nüüd on villased sokid jalas, mitu kruusitäit teed sisse kallatud ja juuksed kõrvadel, pealegi toppis ema midagi akna vahele. Ja üleüldse istun ma arvutisoojas toas ja kuulan muusikat. Tuul, vaeseke, ulub üksi teisel pool akent. Ma nägin täna päris meeldivat und. See sisaldas valget kassi, äärmiselt kitsast voodit ja kahte õde, kellest ühel oli samasugune hambahari nagu minul. Ma polegi vist kunagi varem unes hambaid pesnud. Meeldiva osa võite ise juurde mõelda, ma olen kindel, et te saate sellega hakkama. Ja siis ma teen lisaks kõigele sellele, külmetamisele ja unenäotamisele, ka oma eksamiülesandeid. Ei lähe üldse nii ladusalt, kui ma lootsin. Hmm, ma avastasin, et need filmid, mis muidu on täitsa ära tüüdanud, on hoopis vaadatavamad, kui nad on mõnes teises keeles, näiteks rootsi...

ma olen pirn. kas see, mida süüakse, sel juhul selline loppis ja imelik... või see, mida pekstakse... või see, mis kustub. appiii, ma õppisin terve päeva. kell 12 (päeval!) istusin arvutisse ja alustasin... ja nüüd on kell pool kaks. öösel. ooooeeeeaaaaaahhhhhhhh...

Ei taha enam. Ei viitsi, ei jaksa, ei taha. Kõrini on. Ei taha... ja mul on homme tähtaeg ja mul pole aimugi, mis mul valmis peab olema. Võib-olla kõik. Võib-olla midagi. Võib-olla midagi muud. Ikka ei taha. Ma nägin hiljuti üht üpris head filmi. Eelmisel nädalal. Seal olid üks mees ja üks naine, kes rääkisid. Kõige pealt nad kõndisid ja rääkisid, siis nad sõitsid laevaga ja rääkisid, siis nad sõitsid autoga ja rääkisid ja lõpuks olid nad naise korteris ja rääkisid. Ma päris algusest ei vaadanud, aga mul on kahtlane tunne, et ka siis nad rääkisid. Sellepärast oligi lahe. Selline teistsugune.

Paha on olla. Aspirin, hakka juba tööle. Ja kooli tuleb ka minna, sest täna jagatakse teemasid. Jeee. Veel üks asi, mille pärast paanikasse sattuda. Tegelt ma oleksin üsna rahul, hetkel vähemalt, kui see peavalu nüüd üle läheks.

Oeh. Kõht sai nii täis. Ma ei mäleta, millal ma viimati nii vara üles tõusin, aga see võis näiteks olla tol päeval, kui me lõunal Papu maale läksime ja ma enne seda veel Hansalaadatada tahtsin. Jah. Aga te ju teate, et mind hommikuti ei eksisteeri. See on ju loodusseadus, üks meie maailma põhilisi alussambaid. Mis nüüd küll vist kokku kukkus, nii et... Atlantis oli täna roheline. Eile, või tegelt vist üleeile, oli ta sinine. Roheline on tegelt palju kenam, see sinine oli selline kole ja kahvatu ning ei sobinud üldse tema punase kirjaga kokku. Aga roheline oli väga kena. Huvitav, kas nad muutsidki selle nüüd ära, või sõltub see nädalapäevast või midagi? Mul kestis prax täna täpselt kaks tundi. Aga nojah, tavaliselt ta kestab vähem kui ette nähtud, nii umbes tunnikese. Nii et... jah. Me vaidlesime. Isegi mina vaidlesin. Ja siis värisesin hirmust, et äkki mind kutsutakse tahvli ette, ja siis värisesin pettumusest, et miks mind tahvli ette ei kutsuta, ma oskan seda ju paremini, kui osad, k...

Ärkasin hommikul kell pool üheksa selle peale, et mul (vasak) kõrv valutas. Ei olnud tore. Tõusin siis korraks üles ja toppisin ta vatti täis; tõepoolest, mina ravin kõrvavalu vatiga. Teinekord ärkasin alles siis, kui moblaäratus juba helisemise lõpetas. Peagi pärast seda tuli emaäratus, mis on hoopis meeldivam, sest sellega kaasneb ka kruus kuuma kohvi. Veidi aega pärast seda läks bussi peale jooksmiseks. Juukseid ei jõudnudki korralikult kammida, aga mis sellest, nad näevadki nii aeg-ajalt paremad välja ja pealegi on sasisoeng popp ja noortepärane. Salli unustasin kah maha, aga õnneks oli kõrge kaelus. Ja buss nõmedix jäi hiljaks. Mul täna ei tulnudki loengus und, mis oli päris imelik. Nojah, oli küll huvitav loeng, aga tavaliselt see ei päästa. Täna aga ei tulnud haigutuski peale. Ja ma ei maganud üldse nii palju rohkem, kui eelmine kord, vähemalt marvan nõnda, sest ma ei mäleta, kaua ma eelmine kord magasin. Kindlasti aga ei tõusnud ma eelmine nädal vahepeal üles, et vatti kõrva to...

See ülesanne ei saa *nii* keeruline olla. Lihtsalt mina olen loll, tundub.

Ma jäin bussist maha ja jõudsin alles pimedas koju. Ning peagi keeravad need sunnikud veel kella kah, mis tähendab, et aina hullemaks läheb. Keskkoolis mulle meeldis sügisene kellakeeramine, sest siis olid mul hommikud ja mitte õhtud ja siis tähendas see mu jaoks seda, et ma sain tund aega kauem magada. Tegelt ma eelistan küll õhtuid, aga valgeid. Huvitav, kunas lumi maha tuleb? Aga järgmisel nädalal toimub tegelikult midagi hoopis hullemat, nimelt mu loengute arv kahekordistub. Nooh, peaaegu, sest ta tõuseb viielt üheksale. Ja mul pole algavale ainele erilisi ootusi kah. Tänane seminar oli lahe, rääkisime lõpmatusest (aktuaalsest ja potentsiaalsest) ning sellest, kas seda on üldse vaja keskkoolis õpetada, sest tegelikult see on üks (lõpmatult) segane värk. Ma olen juba pikemalt aega mõelnud ja nüüd lõpuks ütlen välja kah, et Pepleri tänav on meie vihmase suvega kokku kuivanud, eee, tõmmanud. Ausalt, mul vanasti (ehk siis kevadel) läks Riia mäe peatusest Liivi minemiseks 10-15 minutit,...

Aga mina tean, mis asi on POU5F1 ja mida ta teeb! Haa! Ja meile räägiti täna praksis, kuidas naharakkudest hiirt saab teha, kuigi meie ei pidanud ise seda tegema. Islandlased ostavad toitu kokku. Mina ostan dušigeele ja teed, mis meie poes tänu väikesele tublile taksile hetkel odavad on. Sellega seoses aga meenus mulle see, kuidas ma vanasti seepe kogusin. Jep. Nõuka aja lõpus, kui kõik veel odav oli, ostsime peaaegu iga kord, kui mõnda sobivasse poodi sattusime, seebi. Mulle oli konkus suur kast seepe pooltäis. Ja siis tulid mustad päevad ja kõik minu kogutud seebid pesti järjest ära. Räägiti, kui tore ikka, et ma seepe kogusin, nüüd on tagavara olemas. Mina vaatasin mossitades pealt. Uuh, seebinostalgia. Ma ostsin seekord piparmündiga rohelist teed. Vahelduse mõttes.

Imelik. Ma ei võtnud täna vihmavarju kaasa ja siis läks vihm üle ja päike tuli välja. Väga imelik. Kas te teate, mis riigi see Interneti kood (nagu meil on .ee) on .ch? Ma loodan, et te ei tea, sest siis ma saan tarka nägu teha ja teatada, et aga mina tean! Ja teangi. Nüüd. Kui ma esimest korda peale vaatasin, siis mõtlesin, et ooh, Tšehhi. Aga siis selgus, et hoopiski Šveits. Imelik, eksole. Ka isa leidis, et see on imelik, ja siis me püüdsime välja mõelda, mis keeles algab Šveits ch-ga. Ei mõelnud välja. Aga siis ma tulin ja uurisin ja selgus, et vat sellises toredas keeles nagu ladina on Šveits Confoederatio Helvetica ja vat sealt see tulebki. Not vot. Saite targemaks. Loodetavasti. No vähemalt mina sain, eksole. Aga nüüd üks küsimus suurele ringile, või väikesele nelinurgale, kui te leiate, et te pole eriti suured ja ümmargused: kas rääkimine annab sooja? Hakkasin eile selle peale mõtlema, kui ma tegin loengus ettekande ja mul ei hakanud külm. No muidugi, minu puhul oli asi ka muus...

Huvitav loeng oli täna. Mul oli jube uni peal, aga antud juhul ei ole need kaks asja seotud. Õppejõud teatas üsna loengu algul, et 'nüüd on jälle bioloogia tund' ja ta ei valetanud. Ta rääkis meile, et pärm on üherakuline, aga inimene vaat ei ole (üherakuline; pärm kah mitte). Ja siis ta näitas meile pildikestega slaidi, kus olid inimene ja hiir ja kana ja siga ja mingi ussike ja mingi kala ja sääsk ja kärbes ja võib-olla veel mingi tüüp. Ja siis me saime teada, et 5000$ eest saame me kunagi varsti oma genoomi CD-le. Haa! Ja siis me nägime pilti, kuidas 'üks G on muutunud T-ks, täiesti juhuslikult' ja saime teada, et ohhooo! ükski meie eellane pole enne paljunemist ära surnud, ka need ussikesed ja bakterid ja kesiganes seal alguses. Siis tuli juttu valkudest ja aminohapetest ja sellest, kuidas 'hüdrofoobsed kardavad vett kui tuld'. Ja mingil hetkel tulid mängu ortoloogid ja paraloogid. Jah, väga põnev. Järgnenud prax ei olnud nii põnev, kuigi nalja sai ja ma kor...