Huvitav loeng oli täna. Mul oli jube uni peal, aga antud juhul ei ole need kaks asja seotud. Õppejõud teatas üsna loengu algul, et 'nüüd on jälle bioloogia tund' ja ta ei valetanud. Ta rääkis meile, et pärm on üherakuline, aga inimene vaat ei ole (üherakuline; pärm kah mitte). Ja siis ta näitas meile pildikestega slaidi, kus olid inimene ja hiir ja kana ja siga ja mingi ussike ja mingi kala ja sääsk ja kärbes ja võib-olla veel mingi tüüp. Ja siis me saime teada, et 5000$ eest saame me kunagi varsti oma genoomi CD-le. Haa! Ja siis me nägime pilti, kuidas 'üks G on muutunud T-ks, täiesti juhuslikult' ja saime teada, et ohhooo! ükski meie eellane pole enne paljunemist ära surnud, ka need ussikesed ja bakterid ja kesiganes seal alguses. Siis tuli juttu valkudest ja aminohapetest ja sellest, kuidas 'hüdrofoobsed kardavad vett kui tuld'. Ja mingil hetkel tulid mängu ortoloogid ja paraloogid. Jah, väga põnev. Järgnenud prax ei olnud nii põnev, kuigi nalja sai ja ma kortsutasin kulmu ja olin mina-seda-ülesannet-küll-niimoodi-ei-teinud näoga (ning paaril hetkel kah mäh?-misasja!!? näoga). Huvitav, mis me järgmiseks korraks peame tegema... võrdlema inimese genoomi (loodetavasti mitte enda oma, see läheks veidi kalliks) hiire omaga? Mul pole hetkel ühtegi hiirt kah.
Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...
Comments
Mis sa tahad öelda, et sel pole miskit vahet, kas ma tean, et ma pole pärm, või mitte? Noo.. nüüd ma ei kipu näiteks taignasse hüppama.. ja tean, et isegi kui ma äärmuslikes olukordades poolituda suudan, siis ei ole selle tulemusena mind kaks tükki. Või noh, just kaks *tükki* ongi.