Epistole

 Ja nüüd ongi juba jõulud käes. Sellised kummalised jõulud seekord, kus kellelegi külla minna ei saa, kõik on vaikselt omaette omas kodus. No mitte päris kõik, aga meil jah jäi seekordne vanematele küllaminek ja jõulupidu igaks juhuks ära. Eile käisime korra kahekesi vanemate juurest läbi, aga ainult korraks, soovisime häid jõule ja vahetasime kotikesi ja siis tulimegi juba tagasi. Kuna R. on praegu päevase magamisega, siis minu jaoks on jah üsna vaiksed ja omaette need jõulud. Õnneks teeme vahepeal perega Skype kõnesid, 24-ndal tegime ja täna teeme ka. Väga tore on kõiki näha ja nendega natuke rääkida. Ja siis õhtul ärkab R. ka üles, lihtsalt tal läheb natuke aega hommikutee joomiseks ja unisusest ülesaamiseks, enne kui ta minuga tegeleda tahab. Kohe pärast ärkamist on ta unine ja pahur, sama nagu enne tuttuminemist. Aga me siin vahetasime jõulukinkidena rongimänge (Poola ja London) ning Londonit oleme juba 2x mänginud ja teisi vanemaid mänge ka. Seega see on ka tore olnud. Kalendreid

 ... saab nüüd tänasega läbi ja rohkem mul sel aastal puhkust ei olegi. Seega on väga sobiv teha üks kokkuvõtte lõppevast puhkusest. Esiteks muidugi nutt ja hala, et puhkus otsa saab. Nutt ja hala Wää! Puhkus saab otsa ja ma pean tööle minema. Ma ei taha tööle minna. Muidu veel võiks, aga seal on igasugused jamad ja kogu aeg on kiire ja stress jms. Kõik ütlevad, et võta vabalt, aga nii keeruline on vabalt võtta. Näituseks, mu rahuloleku aja pulss on puhkuse ajal langenud 65 peale, viimastel päevadel isegi 63 peal. Tööl olles on ta mul 70-75. Kohe näha, et mingi jama. Aga noh, peaasi, et tervis oleks korras ja loodetavasti jätkub ilusat ilma ka veel natukeseks, seega on ka positiivset. R. tõi mulle hommikul muffineid, et ma väga kurb ei oleks: Imekenad ja maitsvad muffinid Tassikoogid poest Linnuke (part) kirjas Sain lõpuks ka oma linnukese kirja. See oli part. Nimelt, päris puhkuse alguses või isegi enne selle ametlikku algust, tol pühapäeval, sain ma ka lõpuks ujumas ära käidud. Sõits

Mulle vanasti ikka meeldis selline palavus, aga praegu ma tunnen, et võiks juba jahedamaks minna. Muidugi, kui oleks 15 kraadi ja sajaks, ega siis ka suvega rahul ei oleks. See optimaalne temperatuurivahemik on ikka nii väike, et raske on sellele pihta saada. Enamasti on ikka liiga palav või liiga jahe. Samas, sellise ilmaga on mõnikord ja mõnes kohas vägagi mõnus olla. Eile käisin koos vanematega Shakespearis söömas ja seal mäe peal, kus puhus tuuleke ja päikest ei paistnud, oli küll hiiglama tore olla. Ja siis Jaaniõhtul käisin koos Ududega Orava maakohas, seal oli ka väga mõnna.   Ja mida ma siis veel oma puhkuse jooksul teinud olen - kusjuures, ei olegi midagi väga erilist. Lihtsalt puhanud. :) Seegi on tore.  Laupäeval olime Orava maakohas Kupi sünnal, aga siis oli veel selline jahedapoolsem ilm, aga mitte ka just väga külm, natuke oli sadanud ka. Pühapäeval käisid vanemad mul külas.  Esmaspäeval käisime R-ga korra linnas paaris poes. Teisipäev oli siis Jaaniõhtu, see möödus

Nüüd siis asi nii kaugel, et tuleb tagasi kontorisse minna. Tegelikult ma käisin ka juba sel nädalal alates kolmapäevast. Siis oli nii ilus ja soe ilm, et mõtlesin, et lähen-vaatan, kuidas seal linnas ja kontoris see olukord siis on. Tunne oli selline nagu läheks reisile, ärevus täiesti sees - ma lähen linna! Esimest korda pärast 13.märtsi, seega pmst siis kaks ja pool kuud olin kodus olnud.  Esimesel päeval oli natuke imelik jah tööl olla, aga pärast tööd saime vanematega kokku ja läksime kohvikusse ja see oli küll väga tore üle hulga aja. Kuigi sellist tunnet ei olnud, et oleks pikk vahe olnud, kusjuures - päriselt kokku me pole vahepeal saanud, aga virtuaalselt läbi skype oleme ikka rääkinud ja videokõnesid teinud.  Kui ma kolmapäeval läksin, siis mõtlesin, et käin selle ühe päeva ära ja siis olen 2 päeva jälle kodutööl, aga läks teisiti, ülemus ütles, et ta tahab mind nüüd rohkem näha. :P Seega käisin ka neljapäeval ja reedel tööl. Reedel läksime pärast tööd vanematega Botaanik

Kui eelmise nädala alguses oli korraks 20C sooja, siis möödunud teisipäeval sadas laia jõululund, aknast vaadates päris ilus. Järgmine päev oli lumi natukeseks lausa maas, siis sulas ära ja paistis päike ja oli u 8C. Seejärel sadas jälle miskit. Maja ees murul seisis ka üks parajalt porine lumememm. Pistsin korraks ka nospli välja, mõtlesin, et jõuan kahe vihma vahel prügi välja viia ja vbl natukene jalutada ka, aga juba tibutas, seega ma kauaks ei jäänud, tegin oma asja ära ja tulin kohe koju tagasi. Rohkem ei olegi sel nädalal väljas käinud. Neljapäeval tellisin Taluturust leiba ja piima pluss natuke muud ka. Piimaga pean nüüd järgmise neljapäevani vastu, mil Selverist tellitud toit tuleb, aga leib saab küll kohe-kohe otsa. Ise olin rumal, mind hoiatati küll, et see Taluturu leib on õige pisike, aga ma mõtlesin, et ega ma tavaliselt niipalju leiba ju ei söögi. Kui leib kohale jõudis, siis tundus küll, et selle pistan ühe korraga nahka, aga tegelikult jätkub ikkagi natuke kauemaks (

Koroona, karantiin, kriis, koduspüsimine ja muud sellided kahtlased jamad... Sellist asja ei oleks osanud küll ennustada, isegi naistepäeval, kui ma oma lillekest ümber istutasin, ei arvanud, et see nii hulluks kätte läheb, kuigi oleks võinud arvata, sest muus maailmas oli juba asi hull. Aga 12. märts kuulutati välja eriolukord ja 13. märtsil käisin ma veel kontoris tööl, sellest ajast siiani - 4 nädalat siis juba - olen kodus töötanud. Mul on õnneks just selline töö, mida annab hästi kodus teha, lapsi ja loomi ka ei ole, kes segaksid. Ja tööd on palju, nagu ikka, aga selle üle tuleb vist ka õnnelik olla, sest parem olgu palju kui üldsegi mitte. Õues käin ma umbes kord nädalas, viimati siis teisipäeval, kui oli korraks 20C sooja. Nüüd on selline u 10-kraadine ilm, mis tundub pärast 20C täitsa külm. Tuuline on ka, isegi sel soojal päeval oli nii tuuline, et käisin ikka jope ja mütsiga. Kuskile kaugele ei lähe, jalutan siin majade vahel ja hoidun teistest inimestest. Poes me enam ka ei

Juba ongi märts käes ja mul veel jaanuari ja veebruari seiklused kirja panemata. :P Kas on liiga imelik praegu aastavahetusest kirjutada - aga kuuseke on veel toas, lumi on maas ja pealegi, Imelik on Tootsi koolivend, nagu R. alati ütleb, kui ma seda sõna kasutan.  Aastavahetusel olime kodused, vaatasime aknast ilutulestikku ja jõime šampat. Vähemalt mina jõin šampat, peaaegu terve pudeli pidin üks ära jooma, sest R-le ei maitsenud. Õnneks oli see alkovaba šampa ja kui päris aus olla, siis ga ma kõike korraga ka ära ei joonud. Ka käisib mul jaanuaris sõpsid külas ja ma tegin selle ühe päevaga, mis ma kodus toimetasin, põhimõtteliselt sama palju samme kui tööpäeva jooksul, umbes 7500. Puhtalt kodus olemise ja toimetamisega. Sama palju samme saan ma siis, kui ma lähen hommikul tööle, käin lõunal väljas söömas ja lähen õhtul läbi linna bussi peale. Kui ma kuskil poes ka käin, siis ehk saan 8000 täis, mis ongi praegu mu eesmärk.  Poes käimisega on nüüd selline lugu, et alates sellest

Uus aasta jälle käes. Tere tulemast, 2020! Aga nüüd tuleb see eelmise aasta kokkuvõtte ikkagi ära teha, muidu ei saagi muud juttu kirjutada! :) Miskipärast pole sel aastal seda õiget tuju veel peal olnud, kuigi ma ei ütleks, et ma sel aastal just ebatavaliselt laisk oleksin olnud, olen jõudnud juba jõulupeol käia ja varbale haiget teha ja sõpse küll kutsuda...  Uue aasta resolutsioonid said ka juba kirja, kuigi midagi eriliselt huvitavat seal ei ole. Aga nüüd siis natuke juttu eelmisest aastast. * ole mõnus, ole tore, ole õnnelik - jah, ikka olin. Muidugi olin ma ka kurb, pettunud, vihane ja kõike muud sellist. Aga üldiselt ja kokkuvõttes ma ikkagi olen õnnelik. :) * jaluta, võimle, liigu - umm, mingil määral kindlasti. Kuhugi trenni ma siiski ei jõudnud. Ja võimlemist ka pigem väga palju ei olnud. Küll aga sain ma sünnaks pulsilugeja/sammumõõtja ja nüüd mu päevane eesmärk on 8,000 sammu ja ma aeg-ajalt saan selle ikka täis ka. Mõnikord käin läbi toa ja köögi ringiratast, et sa