Skip to main content

Tagasi kontorisse

Nüüd siis asi nii kaugel, et tuleb tagasi kontorisse minna. Tegelikult ma käisin ka juba sel nädalal alates kolmapäevast. Siis oli nii ilus ja soe ilm, et mõtlesin, et lähen-vaatan, kuidas seal linnas ja kontoris see olukord siis on. Tunne oli selline nagu läheks reisile, ärevus täiesti sees - ma lähen linna! Esimest korda pärast 13.märtsi, seega pmst siis kaks ja pool kuud olin kodus olnud. 

Esimesel päeval oli natuke imelik jah tööl olla, aga pärast tööd saime vanematega kokku ja läksime kohvikusse ja see oli küll väga tore üle hulga aja. Kuigi sellist tunnet ei olnud, et oleks pikk vahe olnud, kusjuures - päriselt kokku me pole vahepeal saanud, aga virtuaalselt läbi skype oleme ikka rääkinud ja videokõnesid teinud. 

Kui ma kolmapäeval läksin, siis mõtlesin, et käin selle ühe päeva ära ja siis olen 2 päeva jälle kodutööl, aga läks teisiti, ülemus ütles, et ta tahab mind nüüd rohkem näha. :P Seega käisin ka neljapäeval ja reedel tööl. Reedel läksime pärast tööd vanematega Botaanikaaeda, kus ma küll korra olin sel aastal käinud, 14. veebruaril. Jalutasime seal ringi ja vaatasime lillekesi. Pärast oli plaanis jälle kohvikusse minna, aga tuli välja, et kõik kohvikud pandi kell 8 kinni, seega ei saanudki kuhugi. 

Kodusel ajal ma avasin rõdukohviku ja käisin seal vahupiimakohvi joomas ja kooki söömas. :P Meil on rõdu pmst kasvuhoone, nii et õhtupoole, kui päike sinna paistma hakkab, on seal väga soe ka siis kui õues on oma 10-20 kraadi jahedam. Lõpuks ma põgenesin sealt isegi ära, liiga palav hakkas. :D

Kodune vahupiimakohv ja koogike - ema tegi koogikese ja õde tõi ära; lisaks tõi õde mulle üks päev ka oma küpsetatud leiba, mis oli väga nämma. :) 

Kodus töötada oli tegelikult päris tore - eriti selliste jahedate ilmadega, kui õue minna ei taha ja eriti sellest hetkest alates, kui ma sain uue tööarvuti, mis ei jookse umbes kord päeval suvalisel hetkel kokku. Jah, toredad kolleegid vahetasid mul arvuti nii ära, et ma pmst ei saanud arugi. :P Aga jah, magada sain 1h kauem - mis tegelikult tähendas küll seda, et ma läksin ka 1h hiljem magama, sest ma juba olen selline - tööle sai palju kiiremini ja seega sai kokkuvõttes ka rohkem tööd teha, lisaks oli ka rahulikum - inimesi on palju kergem ignoreerida üle skype'i kui siis, kui nad reaalselt sinu kõrval seisavad või sinuga räägivad. :P

Õue sai tunduvalt vähem, käisin umbes korra nädalas. Kui ilmad juba rohkem kevade poole läksid, siis tundsin puudust oma majas ja/või autost. Oma maja puhul oleks saanud aias kõpitseda, autoga kuhugi looduskaunisse paika sõita. Aga kuna kumbagi ei ole, siis jalutasin lihtsalt oma linnaosas majade vahel ringi - selle maja tagant, siis tolle maja otsast mööda, teise maja tagant ja kolmanda maja tagant jne. Pigem jah majade tagant kui eest. Natuke lillekesi nägin ka, sest paari maja taga (ja ühe maja otsas ja ühe maja ees) on lillepeenrad ka. Seal nägin mitmevärvilisi tulpe ja nurmenukke ja rukkililli ka juba. :) Ja ükskord hiljuti nägin ka 3 esimest liblikat ära: kirju, kirju ja valge. 

Lillepeenar
Peitepilt - leia liblikas :)


Aga selle kodusolemisega harjus täiesti ära ja kõigi kaasnevate asjadega - nt see, et Selverist kaupa tellides tuli 10 päeva oodata, kuni kaup kohe jõudis, ning et tellimus tuli teha kell 00:01, et löögile saada. :P Seega kui me ükskord hakkasime jälle tellime ja esimene vaba aeg oli juba ülehomme, siis ma olin sellest väga häiritud, sest kõik mu plaanid - tellida vahepeal Taluturust - olid sellega sassi löödud. :D

Korra ma Taluturust ikkagi tellisin, piima ja leiba ja võid. Ökovõi - selline, mis säilis umbes nädal, seega kui leib otsa sai, pidin ma olude sunnil koogi küpsetama ja kujutage ette minu rõõmsat üllatust, kui ma avastasin, et mul on sügavkülmas veel mitu karpi rabarberit. :) Tegingi rabarberikooki - R-le ka maitses, aga ta ütles, et ilma rabarberita oleks parem. :P No mulle jälle maitses rabarberiga. 
Rabarberikook
Isa, õe ja ema sünnipäeva ning emadepäeva pidasime üle skype-i, kõik lapsed siis ilusti koos. :) Ajasime juttu, kuigi mina pigem kuulasin, jutukamad rääkisid. :P

Tehisintellekti algkursus lõppeb ka nüüd selle nädalaga ära, ma tegin eile viimase testi ka ära - kokkuvõttes oli see päris huvitav ja ainus teema, mis mind absoluutselt külmaks jättis oli ärianalüütika osa, aga kõik muu oli põnev: tehisnärvivõrgid, masinõpe, isejuhtivad autod, pildituvastus, tehisintellekt meditsiinis jne. :)

R-t tahan ka natuke kiita, kuna ta kannatas mu pideva kodusoleku väga ilusti välja. Ma arvasin küll, et ma ajan ta üsna kiiresti hulluks - aga ei, vastu pidas. Vahepeal oli küll natuke mossis, kui ma ei lubanud tal muusikat kuulata, kuna mul oli vaja töökõne teha -  ja mõnikord need kõned natuke hilinesid ka. Ja siis ka natuke, kui eriolukord sai läbi, aga mina ei läinudki kohe kontorisse tagasi. :D Aga üldiselt pean teda ikkagi kiitma. :) Õue ta minuga küll pärast seda ühte korda, kui ootamatult lund sadama hakkas, ei tulnud - ta ei ole selline jalutaja tüüp. Ta läheb välja ainult siis kui asja on, niisama mitte. Eile õnneks oli asja, vaja pakike poe juurest ära tuua ja natuke muud ka, seega viisin teda mööda oma jalutusradasid poeni ja tagasi, kõikide lillekeste juurest mööda. :)

Sain R-lt ühe oma sünnipäeva kingi ka juba kätte - ta tükk aega uuris eri mudeleid, siis valis välja (konsulteeris minuga ka), tellis ära ja selle nädala keskel jõudis just kohale ka. Hetkel tundub, et ta on sellest rohkem vaimustatud kui mina - aga mulle sobib selline variant ka. :P Aga täpsemalt räägin teine kord.

Hämmastav, et mai kuu saab juba otsa ja homme algab juuni. Suvi on pmst käes, valged ööd jms. Linnukesed hakkavad laulma kell 3 hommikul ja kell pool üksteist õhtul ei olegi veel eriti pime. Valge aeg, ilus aeg, soe aeg. Nüüd võib ju paar-kolm nädalat kontoris tööl käia ja siis tulebki juba esimene osa puhkust. :)

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...