Skip to main content

Posts

Showing posts from December, 2009

kuhu on kadunud kõik...

... lahedad küünlad? Where have all cool candles gone, Long time passing. Where have all cool candles gone, Long time ago. Gone to ashes everyone, When will they ever learn, When will they ever learn. Küünlad tegelikult ei põle vist tuhaks.

palju lumiseid põtru

Täna tegime ka piparkooke. Kõigepealt glasuuritasime, siis leidsime, et ohoo! piparkoogid said otsa, aga glasuur mitte, siis küpsetasime 1 kilo juurde ja glasuuritasime need kah ära. Nüüd pole meil kodus vist ühtegi glasu urita piparkooki või kui on, siis kuskil kapi taga. Ema tegi palju lumiseid põtru. Ta on põtradest ikka tõsises vaimustuses. Ja piparkookidest kah. Vahepeal tegi neid peaaegu iga päev. Juba kaks korda on ta ise tainast teinud, aga nüüd sai see kõik meil tehtud. Pildid on eelmisest laupäevast.

tantsime kõik lapaduud

Mul kummitas see lauluke, kui ma õues värsket õhtu hingasin ja bussi ootasin. Kolmkümmend minutit. Päris veider oli pärast kõndida nii, et ei tundnud oma varbaid. Aga tööl sulasin üles, seal on soe, kui me ukse kinni paneme. Ma mõtlesin eile, et selliste külmade ilmade juures on kõige toredam see, et varsti tulevad sellised ilmad, et mõeldes tagasi nendele ilmadele, assotseerub sõna "soe". Eilse-tänasega see nii päris polnud, sest eile oli tuul. Isem. Ja ma nägin päikesetõusu. :) Romantilisele Suxule meeldivad sellised hästi külmad talveilmad, kui lumi krudiseb ja kõik on härmas ja õhk on krõbe külm, kuigi füüsiline Suxu - kes lõdiseb, libiseb ja vaatab maailma läbi uduste klaaside - on pisut teisel arvamusel. Laupäeval tegime üle kolme tunni piparkooke. Ema küpsetas, mina glasuuritasin. Ja siis ma leidsin, et kuigi kassid on toredad ja põtru on palju (ema sattus neist vaimustusse) ja pardid on ekstra-laheded (mulle meeldib parte teha), siis kõige tavalisemast ümmargusest pip

põdrõl mõjõ mõtsõ sõõs

Ma kaotasin oma Maanteemuuseumi helkuri ära. Kahju küll. Siis ma läksin ja ostsin teel tööle uue. Põdrapeakujulise. Ma alguses arvasin, et tal polegi nööri kaasas, sest nöör oli põdrapea taga ja kilekott oli sealt poolt läbipaistmatu, nii et mul olid suured plaanid endalt salk juukseid ära lõigata ja neist nöör punuda. Aga siis ma leidsin, et nii ka ei saa, mul ei ole ju kääre. Aga siis tuli välja, et põdrapeahelkuril oli ikkagi nöör kaasas, nii et ma sain ta sarvepidi külge riputada. Jeee! Aga näha saate seda alles siis, kui soojaks läheb, sest ta on mul õhema jope küljes. Helkuritest rääkides, Papul olid kunagi suured plaanid teha kulbi- ja ämmelgakujulised helkurid. Mis siis veel. Ostsin täna pirrukaid ja ahastasin. Ei, teist pidi ikka. Kes siis pirrukatega ahastab. Suxu mitte. Suxu sööb neid. Hetkel mitte. Otsa said.