Epistole

Ma avastasin, et pole tükk aega ühtegi oma unenägu kirjeldanud, mis tähendab, et on ülim aeg seda nüüd teha. Nägin seda siis ööl vastu eilset ning seal oli kaks põhipointi, põhiprobleemi, suurt keskset asja, mille ümber keerlesid kari väikseid asju. Tegelikult oli seal isegi kaks erinevat lugu, aga kuna ma nägin neid üsna läbisegi, siis nad sulasid kokku. Ja need pointid olid siis järgmised: lohe ja plätad. Ühes unenäos võitlesin ma lohe vastu ja teises otsisin ma plätasid. Ja mõlemad olid võrdse tähtsusega probleemid ja eksisteerisid üsna samaaegselt või väikeste vahedega. Plätasid oli mul selleks vaja, et randa minna. Sinna lubati ainult plätadega. Aga mitte selliste plätadega nagu mul on, varbavahe omad, vaid sellistega, mis ei ole varbavahe omad. Nii et mul oli probleem. Ma küll lootsin, et ehk Papul on mulle selliseid laenata, pidimegi koos randa minema. Ja rand oli äärmiselt hele-hele-kollane-valge. Mul unanäos on rannad tavaliselt selliseid. Aga selleks ajaks, kui mina sinna jõu

Tulin mina köögist, ühes käes kott porgandeid, teises pudel piiritust. Ja mis siis edasi juhtuma hakkas, mõelge enda kujutlusvõimet pingutades välja, sest see algus kõlab nii paljutõotavalt, et pole tarvis seda ära rikkuda sellega, mis tast tegelikultvälja tuli. ;) Aga pikemalt räägin hoopis sellest, et lugesin Jane Austeni "Mansfield Park"-i läbi ja siis vaatasin kohe järgmisel päeval filmi otsa (dvd-l on). Ei meeldinud film eriti, nad olid pointi kuhugi ära kaotanud, mulle tundus. Ja peategelane naeratas liiga palju. Ja üldse käitusid nad kõik nii, nagu ei tohiks. Mängisid näiteks sulgpalli, mängisid pimesikku, tantsisid valssi. Ja ma ei saa aru, miks ühes kohas balli asemel piknik oli. Võib-olla selleks, et peategelased saaksid teineteist kabistada. Sest muidu ei saaks ju keegi aru, et seal mingi romantika toimub! Musitati ka liiga palju. Tervelt kaks-kolm korda vist. Oi-oi. Ja üleüldse. Vahepeal olid täitsa mõttetud stseenid, millest ei saanud üldse aru, ja kus peategelan

Ehk siis kas ülihea päev või ülihalb päev, vähemalt nii väideti. Kuskil. Ilus on ta küll ja meelde jääb ka, nii et täitsa sobiv pulma-aastapäeviks. Ei, ma ei abiellunud täna. Ei kavatse ka. Ja ilm on ka nii ilus. Väidetavalt viimane kena suvepäev, millest on üpris kahju. Sõin täna Ülikooli Kohvikus üleküpsetatud jäätist puuviljadega. See oli sellises pisikeses topsis, all puuviljad (õunad, banaanid, kiivid, võib-olla ka pirnid), peal jäätis ja kõige peal munavalgevaht, mis siis küpsetati kuskil nii, et puuviljad olid soojad, munavalgevaht oli pealt kuldpruun ja jäätis oli sees külm. Vahva ju. Ja nägi selline kena pallike välja ka. Shakespeare'i kohvikus eelmine nädal sain ka hääd toitu, mistanüüdoligi eitulemeelde aaa, kuum tortilla krevettide ja mangokastmega. Ja siis oli seal veel teravat kastet ja salati jaoks salatikastet ja üldse oli nämma. Krevetid täitsa sobivad magusa asjaga, näiteks mee-kookoskastmega. Aga noid ma olen saanud korra ja seegi oli seitse aastat tagasi. Nii, m