Ma sain just paar päeva tagasi aru, kust tuleb sõna fopaa, ja seoses sellega, mida ta tähendab. Fopaa kõlab lahedalt, nagu hopaa. Kuigi faukspas kõlab ka lahedalt. Eriti lahedalt kõlaks faukspauks, aga noh, mis teha.
Päike on salakaval. Väljas ei saa kunagi aru, palju ta sind võtnud on. Pärast toas vaatad, et käsivarred on pisut roosakad. Ja siis heidad sa õhtul pilgu peeglisse ja mõtled: Püha Lammas! Millised randid. Aga tegelikult on päike tore. Ja alati võib end lohutada (või kurvastada) mõttega, et ükskõik kui pruun sa ka ei oleks, Papu on sinust ikka pruunim.