Skip to main content

Posts

Showing posts with the label Laif

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (...

Mis kõik vahepeal juhtunud on

Pole tükk aega kirjutanud, kuigi kirjutada oleks olnud mitmest asjast. Pontust saab pea iga päev midagi kirjutada, tal oli vahepeal 1-aasta sünnipäevgi ära. On saanud juba päris suureks. Mõned halvad kombed on tal ära läinud, mõned juurde tulnud. Mind hammustatakse ikka. Vahepeal hiljuti olid mu käsivarred ikka täiesti korralikult sinikates, kuna keegi siin harrastas pea iga kord jalutuskäigult tulles üles hüpata ja mind hammustada. Nüüd viimastel päevadel ei ole ta seda teinud, aga õhtul voodis olles tuleb teinekord ikkagi näksutuju peale, seega päris puhtalt ma pääsenud ei ole. Siis vahepeal (aprilli alguses) käisin ma põlveoperatsioonil ja kargutasin pärast seda 4 nädalat kahel kargul ja pärast seda veel mõnda aega ühel kargul. Juba see üleminek kahelt kargult ühele oli nii tore, kui sain ise asju tassida, nt oma tee- või kohvitassi tuppa tuua. R, käis kogu selle aja ise Pontuga kõik 4 korda päevas väljas, oli hästi tubli, nüüd on minu kord Pontuga kõik väljaskäimised teha (kui ma j...

ma armastan (jälle) lund

Eriti sellist korralikku paksu külma lund. Viis miinust ilma tuuleta on ideaalne, aga minu poolest olgu iga kell pigem -13 kui +3. Pontuga jalutamas käies olen ma hakanud hindama ja armastama ilusaid talvepäevi ja -õhtuid. Varahommikuid, kus puud on lumised või härmas või puistab kerget lund. Ja õhtuti selget tähistaevast või pilvist taevast või lumesadu. Ja lumi on nii mõnus puhas ja Pontu jääb ka ilusti puhtaks, kui tagasi koju jõuame.  Kunagi ammu pani Papu mind lund armastama, sest talle endale meeldis see nii väga ja me käisime koos jalutamas jms. Vahepeal on lumi mind ausalt öeldes külmaks jätnud. ;) Aga kuna ma tean, et inimestele ta meeldib, no siis ma olen teda ikkagi tolereerinud.  Mida ma aga endistviisi vihkan, on jää. Ja siin on viimasel ajal olnud mitmeid jäiseid ja hullult jäiseid ilmasid. Vahepeal oli mitu sellist ilma, kus pea igal pool oli jää ja selleks, et saada puude alla rohelise maa peale, pidime ikkagi üle jäävälja minema. Ja siis üks õhtu oli eriti hul...

mmxxii

Esimene aastavahetus koos Pontuga läks ilusti. Käisime õhtul 11.15 paiku väljas jalutamas, siis veel ei paugutatud, aga üks kõmakas ikkagi käis, mis ehmatas nii mind kui Pontut. Keskööl istusime kolmekesi elutoa diivanil ja vaatasime ilutulestikku, natuke ikka oli seda siinkandis. Pontu ei kartnud ega midagi, aga samas teda väga ei huvitanud ka, natuke vaatas, siis pikutas niisama ja kui paugud vaikisid, siis keeras end magama, eks tal oli uneaeg käes jah.  Aga üldine tagasivaade möödunud aastale... noh, eks seal olid omad head ja vead. Aasta helgem hetk on kindlasti see, et meile tuli Pontu ja seetõttu on viimased 4 kuud palju selgemini meeles kui kõik eelmised. Noh ja sellepärast ka, et need olid just hiljuti. Aga Pontu-asja hakkasin ajama juba märtsis, seega sellega sai juba päris kaua tegeletud. Tähendab, märtsi lõpus ma võtsin aretajaga ühendust, aga tegelikult enne seda oli kogu see protsess, et mis tõugu koera võtta ja kust. Me ikka mõtlesime kõik korralikult läbi, uurisime ...

Talv

Vahepeal oli päris korralik talv, -20 C ja puha. Nüüd on kahtlane sula. Saime Pontuga lumes sumbata nii nagu pole enam ammu sumbanud. Tundub, et Pontule lumi täitsa meeldib, küll aga oli nende külmade ilmadega ilusti näha, et ta ei pidanud tingimata õues väga kaua olema, st ta oli nõus koju tulema. Väga külmaga käisime õues u 10-20 minutit korraga, mitte rohkem. Pontu tegi oma asjad ära, siis jalutasime natuke prügikastini ja sealt kõrvalt sõi Pontu alati natuke punaseid marju. Nüüd kus on jälle soe, on kohe aru saada, et Pontu tahab jälle rohkem väljas olla. Täna nt tegime lõunal 1h tempoka jalutuskäigu. Mis selle lumega hea on, on see, et Pontu ei saa enam poriseks. Enne oli ikka vaja käpakesi pesta ja mõnikord pidi Pontu vannis käima, kus lisaks käpakestele ka kõtu ja saba puhtaks sai. Nn täispesu pole ta veel saanud, aga ei pea ka, see on koertel vajalik paar korda aastas.  Kutsakool sai meil vahepeal ka läbi. Seal oli tore, aga väsitav. Kui esimeses tunnis olid ainult pisikese...

Pontu esimene lumi (8.11.2021) ja esimene koolipäev (12.11.2021)

Pontu esimene lumi ei olnud just suurem asi lumi, vaid mingi kahtlane vesine ollus, mis koos korraliku tuulega taevast alla tuli. Aga maa oli valge ja maja taha kerkis 4 lumememme. Nii et loeb, nagu R. ütleb. Oleks meil tavaline päev olnud, oleks niisama jama, sest kes see ikka sellise ilmaga jalutada tahaks. No Pontu tahab. :) Aga meil oli minek ka loomaarsti juurde, 2. vaktsineerimine. Ära me seal igatahes käisime ning Pontu nägi lund ja nuusutas lumememmi ja avastas, et lumi kõlbab päris hästi ka hamba alla. :) Tundub, et talle meeldis. Aga korralik lumi ja hanged - see on tal veel ees. Keegi istub ja krõmpsutab lund/jääd, samas kui keegi teine külmetab kõrval ;) Reedel oli meil Pontuga ka esimene kutsikakoolitund. Läksime kõik kolmekesi autoga, kuid tundi saime minna kahekesi, sest seal on vaja vaktsineerimistõendit ja R-l seda ei ole. Mul jälle ei ole juhilube. See kutsakooli saal asus natuke koleda ja kõleda koha peal ja oli ise ka natuke kõledavõitu, aga muidu oli tore. Õpetaja ...

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...

vahepealset

Vahepeal on nii palju asju olnud, millest ma pole kirjutanud. Mul sai juunikuu puhkus otsa, siis käisin päevakese tööl, siis käisin päevakese EMOs (põlv läks valusaks ja ei läinud enam iseenesest korda nagu varasemalt), siis käisin 2. süsti saamas, pärast mida olin ma 3 päeva palavikus. Siis käisin veel natuke tööl, seejärel tuli jälle puhkus ja nüüd hakkab ka seegi puhkus vaikselt otsa saama ja rohkem mul väga ei ole, v.a. 2-3 päeva selle eest, et ma puhkuse ajal ikkagi mõned korrad töö juures käisin.  Igal juhul, peaks vist meelde tuletama, mida ma nende puhkuste ajal siis ka tegin. Grupeerin tegevused seekord inimeste kaupa, kellega koos miskit tehtud sai. R-ga me seekord kuhugi väga kaugele, st teise linna, ei sõitnudki. Tal hakkab viimasel ajal paha, kui ta autoga maanteel sõidab, linnas pole väga hullu. Aga käisime ühel mu kolleegil külas, ta elab üsna linna lähedal, see oli tore. Vaatasime maja ja aeda, mängisime natuke kiisu ja kutsaga ja siis ajasime niisama juttu.  L...

Kollaste kalossidega boheemlane

Kui see kõnnib nagu part ja prääksub nagu part, siis on see kaloss, ehk lugu sellest, kuidas minust sai kollaste kalossidega boheemlane. ;)  Asi sai alguse sellest, et ma läksin uusi suvekingi ostma. Vanad suvekingad, mis olid üliodavad, aga sellegipoolest mugavad, ei olnud kahjuks vastupidavad (kõike ei saa), seega hakkavad vaikselt ära lagunema. Sestap oli mul uusi kingi vaja. Otsustasin, et ostan seekord Ecco kingad, sest need on üldiselt mugavad ja vastupidavad ka, mul on juba Ecco kevad-sügiskingad ja lahtised kingad ja mõlemad on head ja mugavad. Valisin e-poest mõned välja ja läksin päris poodi järele proovima. Poes päris kõik suurusi ja mudeleid ja värve ei olnud, aga hea, et ma proovisin, sest ühed muidu sobivad kingad olid pealt liiga madalad. Kõige mugavamad olid lihtsa disainiga tibukollased kingad. Oleks need olnud valged, oleks ma need kohe ära ostnud. Antud juhul mõtlesin veel paar hetke ja siis ostsin ikkagi ära. Ilusad kollased olid teised ja mugavad ka. :) Pärast ...

Lillekesed

Käisime esmaspäeval R-ga Gardestis ja ma ostsin endale veel ühe lillekese - kollase orhidee. Emale kinkisin ka kollase orhidee, aga natuke teistsuguse. Minu oma on selline: Minu lillekesed :) See orhidee õitseb veel jätkuvalt Mu heleroosa orhidee lõpetas õitsemise natuke enne mu sünnipäeva, aga ma ei pahanda, sest ta oli tõesti peaaegu pool aastat järjest õitsenud ja mulle rõõmu toonud sel ajal, kui õues veel lillekesi ei olnud.  Aga kui nüüd õue lillekestest rääkida, siis siin ümbruskonnas on neid päris palju. Kas mujal on ka kortermajade juures nii palju aialappe - ma vist polegi väga näinud. Aga siin oli tulpide ajal palju erinevaid tulpe ja siis palju-palju sireleid ja seejärel palju erinevaid pojenge ja nüüd on liiliaid ja muid lillekesi ja roosid hakkavad vist vaikselt ka õide puhkema. Ma püüan isegi nende kuumade ilmadega (temp 30+ kraadi) õhtul majadevahel jalutamas käia, eile käisin kell pool kümme, siis oli temperatuur ikka veel 30 kraadi.  Ma ükspäev - see oli nüüd ...

Veel pildikesi (aprill - mai)

Ma ei tea, mis värk on, aga viimasel ajal on mul probleeme pildikeste lisamisega siin, nad lähevad valesse kohta ja vales järjekorras ja siis ei saa neid enam liigutada ja üldine jama. Vbl siis liiga vähe teksti ja liiga palju pilte tekitab mingi errori.  03.04. Munadepühade munad ja munalambike, mille R. mulle kinkis. See vahetab värve ka, või siis saab panna nii, et on ühte värvi. Lisaks on tal nupp, et 1h pärast kustub ära. Kasutan seda oma uinumisaja lambikesena. :) 04.04. Õuna-iirise saiakesed ja kodune vahupiimakohv :) 09.04. Nüüd hakkas neljas orhidee ka õitsema! Kõik mu orhideed õitsevad. Tegelikult mitte päris korraga, kuukingad õitsevad kaua, aga need teised õitsesid päris kiiresti ära, umbes nädalaga. 29.04. Ilus õhtune taevas. Pilt on meelega udune, sest mulle tundus see ägedam. :) 07.05. Tellisin kastitäie komme. :P Koos emaga. Need mustsõstramarmelaadikommid on tema lemmikud ja enamuses talle. 15.05. Avastasin ükspäev oma jalutuskäigul ühe maja tagant, kus ma tavalise...

Tagasivaade (jaanuar - märts)

24.01. Orhidee õitseb. Ja kusjuures siiamaani õitseb! Ma vaatasin, et esimene pilt temast oli 19.12 lausa! Papu kunagi rääkis, et lillekesed õitsevad siis, kui neil on paha olla ja nad tahavad ära minna, aga ma ei usu, et orhideed nii teeksid, ma ikka arvan, et neile meeldib minu juures. :) 01.02. Ma ei raatsi kuidagi selliseid šokolaade ära süüa... aga lõpuks ikkagi sõin :P 15.02. Orhidee õitseb jätkuvalt :) 20.02. Tellisin mett ja mammusid :) Tuleb vist tänada Udut, kes FB's asju šeeris ja siis mul tekkis ka isu ja huvi.  25.02. Avastasin viisi, kuidas teha tassi kohvi nii, et ma saan kohvipuru hiljem bioprügisse visata. Aga siis mul said vanad kohvifiltrid otsa, mis olid iidamast-aadamast olnud ja ma ostsin uued, aga nendega ei saa nii teha, kipuvad katki minema. Proovisin kahekordselt ka, üks kord õnnestus, aga teine kord läks katki. 03.03. Käisin Botaanikaaias jalutamas 07.03. Teine orhidee hakkas ka õitsema (aga tema õitses kiiresti ära) 09.03. Naistepäeval käisin kontoris ja...

Täna

Ma käisin täna lausa 3 korda väljas. Ilm oli ka ilus ning järgmiseks nädalaks lubatakse lausa mõnusat suvist soojust, loodetavasti tuleb ikka ka. Samas esmaspäeval sadas veel lund ja muud kahtlast ollust. Esimene kord läksin õele natuke maad vastu, ta tõi emale viimiseks lilled ja kingituse. Teine kord käisin poe juures pakki välja võtmas ja ostsin ka R. emale lilli ning kolmas väljaskäimine oli siis emadepäeva ring, kus me sõitsime esmalt R. ema juurde ja seejärel minu ema juurde. Sisse me ei läinud, andsime üle ukse lilled ja kingid üle.  Me emaga tellisime Kalevi e-poest kahepeale hunniku kraami ja selle viisin talle ka siis täna kohale. Tema jälle andis mulle hunniku toidukraami vastu, salatit ja singirulli ja kooki jms. Siis tulime tagasi koju ja ma liitusin meie emadepäeva videokõnega, mis kestis ka peaaegu 2 ja pool tundi. :)  

mul on uued sussid :)

Hakkasin siin mingi hetk mõtlema, et mida mul tegelikult vaja on. Miskipärast ei tule need asjad kunagi siis meelde, kui keegi sult seda küsib. Igatahes jõudsin tõdemuseni, et mul on vaja uusi susse, sest olemasolevad hakkasid juba ära lagunema - tald oli küljest lahti ja soodustas ninuli lendamist ning talla alt tuli papitükke ära.  Mul on sussidele ka väga kindel nõudmine, või pigem on siis R-l see nõudmine, et sussidel oleksid pehmed tallad ja et ta ei kuuleks, kuidas ma klõpsa-klõpsa ringi käin, eriti siis kui ta magab. Siiani olen ma ära kandnud 4-5 paari Rimist ostetud susse, need on sellised ilusad ja pehme põhjaga ning nende ainus probleem on see, et nad ei pea väga kaua vastu, heal juhul umbes aasta, aga võimalik, et ka natuke vähem. Ma oleksin ka hea meelega uued rimi sussid ostnud, aga kuna ma hetkel poodides ei käi ning rimi e-poes neid ei müüda, no siis ma pidin mujalt vaatama. Ja leidsingi sellised sussid, mis mulle meeldisid - Toku sussid lambavillasest vildist. Ma ...

kolm nädalat puhkust

 ... saab nüüd tänasega läbi ja rohkem mul sel aastal puhkust ei olegi. Seega on väga sobiv teha üks kokkuvõtte lõppevast puhkusest. Esiteks muidugi nutt ja hala, et puhkus otsa saab. Nutt ja hala Wää! Puhkus saab otsa ja ma pean tööle minema. Ma ei taha tööle minna. Muidu veel võiks, aga seal on igasugused jamad ja kogu aeg on kiire ja stress jms. Kõik ütlevad, et võta vabalt, aga nii keeruline on vabalt võtta. Näituseks, mu rahuloleku aja pulss on puhkuse ajal langenud 65 peale, viimastel päevadel isegi 63 peal. Tööl olles on ta mul 70-75. Kohe näha, et mingi jama. Aga noh, peaasi, et tervis oleks korras ja loodetavasti jätkub ilusat ilma ka veel natukeseks, seega on ka positiivset. R. tõi mulle hommikul muffineid, et ma väga kurb ei oleks: Imekenad ja maitsvad muffinid Tassikoogid poest Linnuke (part) kirjas Sain lõpuks ka oma linnukese kirja. See oli part. Nimelt, päris puhkuse alguses või isegi enne selle ametlikku algust, tol pühapäeval, sain ma ka lõpuks ujumas ära käidud. S...