Skip to main content

mmxxii

Esimene aastavahetus koos Pontuga läks ilusti. Käisime õhtul 11.15 paiku väljas jalutamas, siis veel ei paugutatud, aga üks kõmakas ikkagi käis, mis ehmatas nii mind kui Pontut. Keskööl istusime kolmekesi elutoa diivanil ja vaatasime ilutulestikku, natuke ikka oli seda siinkandis. Pontu ei kartnud ega midagi, aga samas teda väga ei huvitanud ka, natuke vaatas, siis pikutas niisama ja kui paugud vaikisid, siis keeras end magama, eks tal oli uneaeg käes jah. 

Aga üldine tagasivaade möödunud aastale... noh, eks seal olid omad head ja vead. Aasta helgem hetk on kindlasti see, et meile tuli Pontu ja seetõttu on viimased 4 kuud palju selgemini meeles kui kõik eelmised. Noh ja sellepärast ka, et need olid just hiljuti. Aga Pontu-asja hakkasin ajama juba märtsis, seega sellega sai juba päris kaua tegeletud. Tähendab, märtsi lõpus ma võtsin aretajaga ühendust, aga tegelikult enne seda oli kogu see protsess, et mis tõugu koera võtta ja kust. Me ikka mõtlesime kõik korralikult läbi, uurisime materjale jms. Ja siis tuli pikka ootamine, sest aretaja ütles, et kutsad sünnivad suve alguses, aga see on piisavalt udune mõiste, kas see tähendab juuni algust või siis pärast suvist pööripäeva. Tegelikkuses sündisid kutsad juuni lõpus ja juuli alguses, mitu pesakonda üsna korraga. 

Me algselt tahtsime kutsikat ühest teisest pesakonnast, aga kuna nemad paiknesid Keilas ja R. ei olnud nõus nii kaugele sõitma, siis saime mujalt, aga mul on hea meel, et nii läks, kuna oleme tolle mehega veel praegu suhtluses ja ta on meile päris palju nõu andnud kõigega seoses. 

Pontul läheb nii ja naa. Ta on nüüd päris suureks kasvanud ja juba kutsikakooli lõpetanud, aga eks tal ole ka omad jamad, käpake oli natuke valus (loodevasti nüüd on parem, tegi ravikuuri läbi, aga see veel selgub, kas see aitas ka) ja kipub mind ikkagi hammustama ja päris valusalt. Kui tal enne olid teravad hambad ja ma olin üleni kriimuline, siis nüüd ei ole nii teravad, aga jõudu on tal samas rohkem, seega ma olen üleni sinikaid täis. R-l on oma meetod, kuidas õpetada Pontut mitte hammustama ja tal on sellega paremad tulemused kui mul, mind ikkagi hammustatakse. 

Tegelikult on R. viimasel ajal kole palju õpetama hakanud, kuidas ma peaksin üht või teist asja tegema, nt hiljuti just õpetas mulle, kuidas on õige kakakotte taskusse panna. :D Mul vahel viskab see täiega üle ja siis me natuke jageleme. Mina väidan, et ta annab märku, et ma ei saa ise millegagi hakkama ja tema jälle on pahane, et ma teda hea nõu eest ei täna, vaid vastu vaidlen. Aga selle koha pealt on ka küll ise pada, sest niipea kui mina teda kasvõi natukene kritiseerin, tuleb sealt kohe selline valang vastu, et ma edaspidi tean, et targem on vait olla. Aga ma ei ole alati targem. :)

Kokkuvõttes jah need viimased 4 kuud on olnud piisavalt Pontukesksed, kusjuures me sel aastal unustasime mõlemad isegi oma suhte aastapäeva ära, kuna Pontul oli tol päeval arstiaeg ja siis ma muretsesin selle pärast. Paar päeva hiljem tuli meelde, et oh, oli vist tõesti ära. 

Aga eelmise aasta lubadused siis nüüd.

2021 aasta lubadused

* hoia end ja ole terve - nii ja naa, koroonat suutsin vältida, aga keset suve tekkis mul see põlvejama, millega käisin 2 korda EMOs ja olen nüüd operatsioonijärjekorras, nimelt põlves on mingid liikuvad lahtised tükid ja kui ma panen jala valesse asendisse (teravnurga alla), siis liiguvad need tükid kuhugi ja jalg läheb lukku ja valusaks ja ma ei saa seda enam sirgeks lükata. Lisaks sellele on mul põlveliigese viltuvajumine, mis nõuab mingil hetkel sellist operatsiooni, kus mu mingi luu pooleks saetakse, aga sellega annab veel natuke oodata ja vaadata, kas läheb ruttu hulluks või aeglasemalt. Igatahes selle tervisejamaga sai siis aasta II pool tegeletud, kuna see leidis esmakordselt aset 1. juulil. Koroonavaktsiinid (2 tk) said tehtud ja mõlema järel olid mul ikkagi kõrvalmõjud ka, kusjuures pärast 2. süsti olin 3 päeva palavikus, seega nüüd natuke kardan seda 3-ndat süsti, kuigi pmst on plaanis see ikkagi ära teha. 

* leia endale mõni tore hobi - no Pontu on tore, aga ta on pereliige, mitte hobi. :) Pontuga väljas käimist ei saa vist ka hobiks nimetada, kuigi see on enamasti päris tore. Muud väga midagi ette näidata ei ole. Tegelikult, midagi siiski on, kui seda nüüd hobiks saab nimetada. Käisin palju jalutamas ja tegin vist ka natuke rohkem pildikesi ja panin need albumisse üles ja jagasin seda kogu perega. Nüüd on mul kaks jagatud albumit, üks lillekesed ja loodus, teine Pontu kohta. 

* ära tööga üle pinguta - tänu Pontule on mul tõesti õnnestunud aasta viimased 4 kuud vähem tööd teha, kuna temaga oli alguses vaja väga tihti väljas käia ja nüüd natuke vähem tihti, aga siiski. Ja tegelikult on seda Pontu-aega olnud tõesti vaid 4 kuud, aga mul on vahepeal süümekad peal, et ma ei tee enam piisavalt tööd. Miks küll?! Ma olen viimased x aastat täiega üle töötanud, mul ongi viimane aeg võtta natuke rahulikumalt. Tegelikult väga tihti neid süümekaid ei ole ka, aga vahel tulevad peale. 

* proovi uusi roogasid - tõenäoliselt midagi sai ikka proovitud, aga otseselt ei mäleta küll. Suvel sai päris palju kohvikus käidud ja seal häid roogasid proovitud, aasta I pooles küpsetasin ehk ise ka midagi (tuli välja, et šokolaadikooki). Ühtegi uut retsepti pigem vist ei teinudki. 

* püüa jätkuvalt elada tervislikult - jah, püüan. Ja pean ütlema, et olen ka päris korralikult selle aastaga suutnud kaalus alla võtta, ma usun, et see on Pontuga jalutamise tõttu nii. Mu kaal on nüüd seal 99.9 kandis. :P Söögi koha pealt, ma tunnistan, et söön palju neid poolvalmistoite, mis pidavat olema hirmus kahjulikud (tegelikult vast ei ole nii hull). Aga nii väsitav on ise nullist süüa teha. Ma ei tea, kuidas inimesed (emad) sellega hakkama saavad, et peale pikka tööpäeva teevad veel ise kodus süüa ka. Ma üks kord tegin makarone hakklihakastmega ja see oli nagu megaväsitav. :D Samas salateid teen ja söön ikka aeg-ajalt. Pitsat tellime ja sööme ka 1-2 korda kuus.

* võta vabalt (muretse vähem) - ei. Nüüd on Pontu ja vaja tema pärast muretseda. ;)

* ära saa R. peale pahaseks, kui ta sind YuGiOh's võidab - R. ütles selle lubaduse peale, et me ei mänginud eelmisel aastal eriti YuGiOh'd, aga see on tõesti üks mäng, kus kaotamine mind nii närvi ajab. See on selline hästi ootamatu mäng, kus sul on tunne, et sa kohe-kohe võidad, aga siis R. käib mingi x-kaardi ja siis on kõik pea peale pööratud ja sa ei saa mitte midagi teha ja siis on kuidagi jama tunne. Ja kui mäng läbi, siis R. küsib veel kah, et kuidas meeldis. Siis ma pööran tavaliselt ära. 

2021 aasta kokkuvõte läbi piltide: ostsin endale uued sussid, väga ilusad sussid, mulle väga meeldivad. Pontule meeldivad ka ja ta on neid korralikult juba närida saanud. Vist vaja varsti jälle uued sussid osta. R. lõhkus haamriga garaažiukse eest jääd ja mina tegin šokolaadikooki punaste marjadega. Lillekesed õitsevad ja piparkooke jagus päris kauaks. Käisin kelgutamas. Tellisin endale mett ja külmkuivatatud marju. Tegin jälle šokolaadikooki punaste marjadega. Märtsi alguses sulas lumi ära, käisin Botaanikaaias jalutamas, seal veel oli mõni koht päris lumine/jäine. Märtsis hakkasid juba kõik orhideed õitsema. Naistepäevaks sain töölt tulbikesi. Garaaži ette olid korralikud lumehanged, aga lumi oli pehme ja kohev, lükkasime seda põrandaharjaga ära. Teen kodus endale cafe lattet ja söön koos koogikesega. Pildistan ilusat päikeseloojangut. Munadepühad, värvin mune. Söön saiakest ja cafe lattet, kodused lillekesed muudkui õitsevad. Aprillis hakkavad juba väljas ka lillekesed õitsema. Tellime emaga Kalevi e-poest kastitäie maiustusi. Ilus päikeseloojang jälle. Käin ümbruskonnas ringi ja pildistan lillekesi ja taimekesi, orhideed ikka õitsevad. Söön salatit. Käin ringi ja pildistan lillekesi. Mängime R-ga maja ees sulgpalli. Koduümbruse lillekesed. Käin botaanikaaias. Käin veel botaanikaaias. Pean sünnipäeva (R. kingib mulle juuksemummusid). Lillekesed, lillekesed. Lillekesed siin ja lillekesed seal. Papu peab sünnipäevasid. Ema ja isa käivad mul külas. Käin Gardestis ja ostan endale ja emale lillekesed (orhideed). Palav on (kuumalaine), aga seda piltidelt välja ei loe. Jaanilaupäev Orava juures, käin ka ujumas. Käin kohvikus ja emal-isal külas, värvin juukseid. Teen pannkooki. Käin kohvikutes ja linna peal ringi. Lillekesed-lillekesed. Suvine perekonna kokkusaamine ema-isa juures. Lillekesed ja deit R-ga ja ema-isaga kohvikutes käimine ja linna peal käimine ja lillekesed. Sõpsidega kokkusaamine Lähte järve ääras. Isaga jalutamine. Venna sünnipäev kohvikus. Käime ema-isaga botaanikaaias, käime koos väntorelite kontserdil, käime tänavatoitu söömas. Käin üksi Kodukohvikutepäeval. Käin ringi ja pildistan lillekesi. Käin isaga jalutamas ja emal-isal külas. Pildistan vihmapiiskasid aknaklassil. Ja siis... tuleb Pontu. Käime Pontuga jalutamas, tegeleme Pontuga, mängime Pontuga, teen pildikesi loodusest ja loomulikult Pontust ka, väga palju pildikesi Pontust, aga ka värvilistest puudest ja päikesepaistest ja muust. Käin botaanikaaias (ilma Pontuta). Ärkamine koos Pontuga, magamine koos Pontuga. R. sünnipäevapidu. Pontuga lehtedes sahistamas, Pontuga õhtul koos telekat vaatamas. Pontšik minu voodil. Õde ja õepoeg käivad külas. Pontu vaibal, Pontu voodis, Pontu puu all. Pontul tulevad hambad ära. Lumi tuleb maha. Pontuga lumesajus, Pontuga lumehanges, Pontuga lumisel väljal. Orhidee hakkab õitsema. Pontu sööb punaseid marju. Pontu pikutab voodil, Pontu nuusib lumememme, Pontu sööb lund. Uued saapad, jõulukuuse ülespanek, jõulud. Pontul on pall ja orav, meil on rongimäng. Pontu lume peal oksakesi närimas. Ilus päikesetõus. Pontu siin, Pontu seal. Pimedas helendav Pontu.

Päris kõigest pilti ei ole ka, vähemalt mitte minu fotode all. Nt ma mingi päev kaunistasin piparkooke, aga sellest vist ei saanud pilti. R. teeb oma uue nutitelefoniga aga hoopis videosid Pontust. 

Päris pikk tekst sai. Aitab vist tänaseks. Aga tundub, et oli selline jalutamise ja lillekeste ja Pontu aasta. :)

Pontu sai 6-kuuseks (29.12.2021)


Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j