Epistole

Ma olen tähele pannud, et paljudele R. sõpradele ja sugulastele meeldib ootamatult külla tulla. Mõned tulevad nii, et helistavad ette, et on läheduses, kas võiks läbi hüpata. Teised jälle helistavad, et me oleme viie minuti pärast kohal. Mina satun siis tavaliselt paanikasse, kukun kiirkoristama ja ahastan. Kui R. on üksi kodus, siis ta tavaliselt eriti ei korista, seega ma ahastan alles hiljem, kui ma saan teada, et meil käisid külalised ja kõik oli sassis. Üks lahendus sellele oleks muidugi see, et hoida oma kodu pidevalt tipp-topp korras, aga siis ma peaksin ka pidevalt koristama, mida ma küll ei viitsi. Niigi on mul tunne, et ma pesen kogu aeg nõusid, aga sellegipoolest on alati valamus hunnik musti nõusid, eriti just siis, kui keegi külla tuleb ja mind kodus ei ole.  Miks see mind tagantjärele ahastama paneb? Ma ei taha, et külalised arvaksid, et ma olen nüüd üks hullult laisk ja halb perenaine, kes üldse ei viitsi koristada, mis siis, et selles väike tõetera sees on. Ma tegel

13.08 oli Tartu Toidufestival. Alguses ma ei tahtnud sinna minna, sest ilm polnud sugugi kutsuv, aga siis mõtlesin, et käin ikka ära, ema lubas ka seltsiks tulla. Tegemist oli siis toidulaadaga, umbes nagu Hansalaat, aga ainult toit. Paar minikohvikut oli ka, päris kohvikute minivariandid. Võimalik, et osa müüjatest oli selleks ajaks juba ära läinud, aga mina sain ka endale meelepärast, ehk siis Võrumaa karaskit (juustu-ürdi oma, kanepiseemnetega oli kahjuks otsas) ja kaks väikest (mitte-Võrumaa) juustukera. Istusime natuke kohvikus Muinasjutt ka.  14.08 oli Tammelinna kodukohvikute päev. Enne seda oli meil ka väike kolimine, ehk meile toodi mõned kastid, aga see käis väga kähku. Pärast seda ma siis vaikselt asutasin end minema, ise kogu aja arvates, et R. tuleb minuga kaasa. Eks ta oleks ka tulnud, aga ta ütles, et temale sellised asjad väga ei istu, aga ta tuleb kaasa, kui ma seda soovin - ma siis sain natuke pahaseks, et miks ta mulle seda enne ei võinud öelda. Tülli me õnneks ei

Suvepäev(ad) olid toredad. Algus oli küll natuke vihmane; mul oli juba tööle jõudes üks jalg märg, sest mul üks king laseb vett läbi. Puhkemaj a koht oli üpris kena; ruumi oli küll vist natuke vähem kui eelmiste aastate kohtades, ehk seal ei olnud sellist avarust, aga muidu oli okei. Vihma enam ei sadanud, aga rohi oli väga märg ja läks ruttu mudaseks. Mõnda aega chillisin niisama; siis hakkas külm ja ma läksin Mölkk y-t mängima.  Pärast seda sai natuke jälle puhatud ja söödud . Kui tünnisa un valmis sai, siis läksi me sinna - korraga mahtus meid tünni seitse . Eelmine aasta, ma mäletan, ma istusin muutuva koosseisuga terve õhtu tünnis, aga seekord hakkas kuidagi liiga palav ja ma käisin vahep eal väljas tuulutamas. Selleks ajaks oli päike välja tulnud ja sauna ees päikese käes istudes oli päris mõnus olla ; aga tuule käes hakkas jälle jahe. Mingi aeg tulin siis tünnist välja - päris saun oli ka, aga sinna ma ei läinudki - ja vahetasin riided ära. Kui ma paar tundi hiljem grilli

Viimasel puhkuse nädalal ma nii palju enam ei laiselnud. Rentisime auto ja tegime ühepäevareise Tartu ümbruses. Kunagi oli mõte, et läheks see aasta Hiiumaale, aga lükkasime selle plaani edasi, mitmel põhjusel. Esiteks ei tahtnud R. nii pikalt samas suunas sõita (oleks vist pidanud ühe päevaga Haapsallu sõitma), teiseks hoidsime sel moel kokku hotelliraha ja kolmandaks ka see, et kuna meie maja on praegu renoveerimisel, siis ei tahtnud nii pikalt kodust ära minna, et äkki on vaja töömehi sisse lasta vms.  Seega siis tegime plaanid ümber ja mina mõtlesin välja nelja päeva marsruudid, et kuhu minna ja mida teha. Esmaspäev, 25. juuli Ilm oli palav ja lämbe. Õhk ei liikunud ülde. Mul oli kogu aeg tunne, et kohe-kohe tuleb äike, aga tuli alles öösel. Auto saime kätte kell 12, liikuma hakkasime kuskil ühe-kahe vahel. Poes käisime ka, vett ja küpsist jms ostmas ja ma tegin poele mitu ringi peale otsides niiskeid salvrätte. See oli üks toode, mida ma alati poodidest otsima pean, sest see