Viimasel puhkuse nädalal ma nii palju enam ei laiselnud. Rentisime auto ja tegime ühepäevareise Tartu ümbruses. Kunagi oli mõte, et läheks see aasta Hiiumaale, aga lükkasime selle plaani edasi, mitmel põhjusel. Esiteks ei tahtnud R. nii pikalt samas suunas sõita (oleks vist pidanud ühe päevaga Haapsallu sõitma), teiseks hoidsime sel moel kokku hotelliraha ja kolmandaks ka see, et kuna meie maja on praegu renoveerimisel, siis ei tahtnud nii pikalt kodust ära minna, et äkki on vaja töömehi sisse lasta vms.
Seega siis tegime plaanid ümber ja mina mõtlesin välja nelja päeva marsruudid, et kuhu minna ja mida teha.
Esmaspäev, 25. juuli
Ilm oli palav ja lämbe. Õhk ei liikunud ülde. Mul oli kogu aeg tunne, et kohe-kohe tuleb äike, aga tuli alles öösel. Auto saime kätte kell 12, liikuma hakkasime kuskil ühe-kahe vahel. Poes käisime ka, vett ja küpsist jms ostmas ja ma tegin poele mitu ringi peale otsides niiskeid salvrätte. See oli üks toode, mida ma alati poodidest otsima pean, sest see on mingi x koha peal. (Teine asi, mida ma tavaliselt taga pean otsima, on suhkur.) Seegi kord pidin poe töötajalt küsima.
Esimene peatus oli Lennundusmuuseum, kus mina olen kunagi käinud, aga R. mitte. Käisime siis ringi ja tegime pilte; R. vaatas huviga ka mudellennukeid, mina nendest enam väga ei hoolinud, aga suured lennukid olid ikka toredad. Ronisin ka vaatetorni. Vahepeal väsis R. natuke ära (ilm oli tõesti palav ja lämbe) ja ütles, et talle aitab, aga ma vedasin ta ikkagi kõikide angaaride juurde ja hiljem sõime väikseks värskenduseks jäätist.
Edasi sõitsime Otepääle ja jalutasime seal ringi. Ma olin kodus teinud eeltööd ja pannud kirja kõik kohad, mis võiks üle vaadata; enamus saigi vaadatud. Käisime Maarja luteri kiriku juures ja siis kivilabürindis - see on selline väike väikestest kividest laotud labürint, mis pidavalt tervendama ja andma head energiat. Ma jalutasin selle igatahes otsast lõpuni läbi. Energiat täis, läksime Otepää linnamäele, mis oli rohkem mägi ja vähem linn, kui ma olin arvanud. Ma olin arvanud, et see on selline Toomemäe tüüpi koht, aga see oli kuidagi kõrge ja järsk ja seal olid looduslikud rajad ja ma väsisin poole peal nii ära, et R. lükkas mind vahepeal natuke tagant, et ma edasi saaksin. :P Tipus olid kivivaremed, millest sai pilti tehtud, kui ma olin hingeldamise lõpetanud. Siis ma tuigerdasin kuidagi viisi tagasi alla; poole mäe peal oli pink, seal puhkasin.
Mul on järskude radadega see jama, et üles ma saan, aga alla ei julge minna, sest ma kardan, et hakkan libisema ja kukun. Igatahes R. oli nii kena, et kõndis mu ees ja ma hoidsin talt õlgadest kinni, tasakaalu mõttes. Tal oli nii küll raskem kõndida, aga mul oli parem, ja ta oli nii tore ja lubas mul seda teha.
Seejärel jalutasime veel natuke linnas ringi, Lipuväljakul ja Raekoja juures, seejärel sõitsime Pühajärve äärde. Seal jalutasime supelranda ja sõime seal õhtust (burksi), seejärel jalutasime tagasi auto juurde - teel leidsime lõpuks üles ka Dalai Laama külastuse monumendi, mida me esimesel korral ei olnud näinud - sealt võtsin ma oma ujumisasjad ja siis jälle tagasi randa, sest ma tahtsin sel palaval päeval end vees jahutada. Vesi tundus jahe (23 C) ja mul läks tükk aega, enne kui ma sisse sain, siis ujusin natuke madalas vees edasi-tagasi ja tulin jälle välja. Istusime veel natuke järve kaldal, siis sõitsime tagasi.
Otepääl sõitsime veel Energiasamba juurde, mis tähistab seda, et Otepääl on hea energia. Seal tegime pilti ja ma istusin hea energiaga pingil ja siis sõitsime tagasi koju.
Teisipäev, 26 juuli
Väljasõit oli veidi hiljem, pisut pärast kella kahte. Ma olin seetõttu ka natuke moss-moss, aga see läks varsti õnneks üle. Tegime väikse peatuse Kambja kiriku juures. Olime just paar pilti ära teinud, kui kirikukellad äkitselt helisema hakkasid, justnagu meie jaoks.
Sealt sõitsime edasi Maanteemuuseumisse. Vaatasime majasisest näitust ja lugesime huvitavaid jutukesi, millest mul enamus muidugi juba meelest ära on läinud, aga see jäi meelde, et Kivisilla ehitamise ajal juhiti Emajõgi kuhugi kõrvalharusse ja see ka, et kui mingil ajal öömaja tahtsid, siis pidi oskama juttu vesta.
Õues olevaid liiklusmärke ja autosid, traktoreid, jt masinaid vaatas R. juba suurema huviga. Mina otsisin üles selle tigurootorlumesaha, mis mulle eelmisest korrast meelde oli jäänud. Vahepeal läksime me seal lahku ka, sest mina arvasin, et peab ringiga minema, aga R. läks otse; kuid me saime hiljem jälle kokku.
Sealsamas kõrval, Varbuse teemajas, sõime ka lõunat. Edasi sõitsime Põlvasse, aga tee peale jäi üks kirik ka, Kähri kirik. R. arvab, et ma olen mingi kiriku-hull, tahan iga kiriku juures peatust teha. Tegelikult ma nii hull ei ole, aga kirikud mulle meeldivad jah, nad on minu meelest kenad. Seega juhtuski nii, et kui me sõitsime mööda mõnest toredast kirikust ja oli võimalus ümber pöörata ja peatuda, siis R. ka seda tegi, mõnikord isegi minult küsimata, kas ma seda soovin. Aga ma olin alati nõus välja tulema ja paar pildikest tegema.
Põlvas jalutasime natuke ringi, käisime järve ääres ka. Ma olin siiani mõelnud - oma eelmise külastuse põhjal - et Põlva on üks päris mõttetu linn (ma loodan, et ükski põlvakas ei loe seda), aga nüüd ma muutsin oma arvamust. Näiteks olid seal järve ääres pardid. Terve kari (parv) parte. Ma jäin neid nii kauaks vaatama, et R. ütles, et vaadaku ma kodus pardivideosid, kui ma neist nii vaimustunud olen. Siis me liikusime edasi, vaatasime ühe kiriku üle ja muusikakooli ja tegime pilte, aga kuhugi üles ma seekord ronida ei viitsinud.
Edasi sõitsime Räpinasse. Mul tee peal valutas kõht natuke, tegelikult juba Põlvas valutas, aga siis läks ikka üle. Räpina kohta suurt arvata ei oska, sest me seal väga palju ei jalutanud, ainult natuke järve ääres.
Sealt sõitsime Mehikoormasse, kus oli majakas ja radaritorn ja Peipsi järv (või Lämmijärv?) ja tuul. Me jalutasime natuke mööda randa edasi, kuni tuli korralikum ujumiskoht ja seal ma pistsin varbad korraks vette kah.
R-l on Mehikoormaga ka ajalugu, ta käis omal ajal seal tihti ja ühe suve isegi elas seal, oma sõbratari juures. Sõitsime ta sõbratari majast mööda ka, kuigi naine ise seal enam ei ela, aga ta perekond vist küll.
Sõitsime tagasi Tartusse läbi Võnnu, aga seal peatust ei teinud. Vihma sadas tee peal natuke, aga kui kohale jõudsime, siis oli jälle soe ja mõnna.
Kolmapäev, 27 juuli
Mina tõusin üsna vara, sest kell 11 oli mul juuksur. R. tõusis ka vara, sest ehitusmehed akna taga ajasid ta üles. Ma siis käisin (bussiga) Pille juures ära ja seejärel sõitsime koos jälle lõuna poole.
Esimene peatus oli Luke mõis Nõo lähedal. Seal oli üks korda tehtud maja (Kärnerimaja), neli tiigikest ja lagunenud hooneid. Tiigikesed olid toredad, aga terve park oli ka väga ilus ja seal jalutasime ringi ja tegime pilte koos lõvidega ja ilma lõvideta. Sõime seal ka lõunat, kuna seal oli kohvik - ma sain seal väga head kreveti-mango salatit. Seal oli ka väga ilusat käsitööd müügis ja ma oleks sealt väga palju tahtnud osta, aga kuidagi sain pidama ja ostsin ainult ühe õunaseebi.
Edasi läksime Sangaste poole, esmalt väike pildipeatus Sangaste kiriku juures, siis sõitsime lossi vaatama. Mulle tundus, et seal oli miski pulm tulekul, sest laternapostide ümber olid valged ja rohelised paelad seotud ja restoran oli reserveeritud, aga me saime ikka sees ja väljas ringi uudistada. Ma alguses natuke kartsin sisse minna, et äkki ei tohi - mul on mingi hull hirm, et äkki ma lähen kuhugi, kuhu ei tohi minna. Aga R. läks ja ostis piletid ära ja siis me hulkusimegi natuke ringi. Seal sai kuhugi üles (torni?) ka ronida, aga sinna läks nii hull trepp, et mina ei julgenud sealt üles minna.
Jalutasime siis ka ümber lossi ja kiikusime natuke pingiga ja siis läksime edasi.
Järgmine peatus, Barclay de Tolly mausoleum. Sisse enam ei saanud, sest kell oli liiga palju, aga vaatasime väljast. Sinna viis ilus pisikeste puudega allee kah.
Sealt sõitsime edasi Helme lossi (varemeid) ja koopaid vaatama. Varemed olid mäe peal, kuhu viis järsk tee, aga õnneks oli sinna ümmargustest puutüvepakkudest midagi trepilaadset tehtud, seega üles ma kuidagiviisi sain. Vaatasime siis varemed üle ja siis oli vaja jälle alla tulla, mis oli minu jaoks keerulisem; aga sain ka alla, kuigi vahepeal panin tagumiku maha. Koobaste juurde viis natuke vähem järsk rada; seal oli üks suur koopasuu ja sellest koopast avanesid teised koopad, aga me väga sügavale ei läinud. Natuke kaugemal all orus oli ka tervendav allikas, aga sinna me ei viitsinud minna, see oli kaugemal kah. Ahjaa, enne mäe otsa ronimist käis R. ühe teise allika juures ära, aga mina ei julgenud minna, kuna tee oli järsk. Võib-olla oli see üks ja seesama allikas, aga võib-olla oli ikka kaks erinevat.
Järgmine peatus - Tõrva. Seal me läksime esmalt pitsat sööma kohvikusse nimega Läti Saatkond - hea pitsa oli - seejärel jalutasime linna peal ka, aga ainult natuke, tegime väikese ringi ümber bussijaama, kus auto seisis. Kell oli juba üheksa kah.
Tagasiteele jäi Rõngu kirik ja supluspaus Elvas, mis seisnes küll selles, et ma läksin vette, ujusin seal 2 m ja siis tulin välja ja istusin u. 10 min kaldal ja vaatasin metsa taha vajuvat loojuvat päikest - ja siis sõitsime tagasi koju.
Neljapäev, 28 juuli
Natuke peale teele asumist tekkis meil väike draama, kuna ma arvasin, et R. jättis plaanidest välja ühe tuuliku, kuhu ma kindlasti minna tahtsin ja siis ma hakkasin temaga pahandama, kuni ta auto seisma jättis ja välja rahunema läks. Ma siis rahunesin kah maha ja me saime edasi sõita.
Sõitsime Jääaja Keskusesse. Seal oli nii ja naa. R. arvates olid esimene ja teine korrus igavad, aga 3-ndalt leidis ta midagi huvitavat, mida mina ei leidnudki. Minu meelest oli enam-vähem okei, aga seal oli palju juttu (teksti), mida hämaras valguses polnud väga hea lugeda; midagi ülipõnevat ei olnud, igatahes. Maantee- ja Lennundusmuuseum olid igatahes põnevamad.
Sõime seal ka natuke ja ma panin korraks varbad Saadjärve. Seejärel käisime ühes toredas kohas, kus ma just hiljuti käisin, aga tahtsin uuesti minna - nimelt siis Äksi kiigepargis. Sealt edasi sõitsime Elistvere loomaparki, aga juba teel tuli padukas ja sinna jõudes sadas jätkuvalt, seega ma jätsime õueskäigu vahele ja sõitsime edasi Luua mõisa juurde. Seal sai juba vihmavarjuga õues jalutada. Sealt sõitsime Palamusele, kuhu ma eelmisel aastal perega ka väikse matka tegin (Kaareperest), ja jalutasime seal ringi.
Seega siis tegime plaanid ümber ja mina mõtlesin välja nelja päeva marsruudid, et kuhu minna ja mida teha.
Esmaspäev, 25. juuli
Ilm oli palav ja lämbe. Õhk ei liikunud ülde. Mul oli kogu aeg tunne, et kohe-kohe tuleb äike, aga tuli alles öösel. Auto saime kätte kell 12, liikuma hakkasime kuskil ühe-kahe vahel. Poes käisime ka, vett ja küpsist jms ostmas ja ma tegin poele mitu ringi peale otsides niiskeid salvrätte. See oli üks toode, mida ma alati poodidest otsima pean, sest see on mingi x koha peal. (Teine asi, mida ma tavaliselt taga pean otsima, on suhkur.) Seegi kord pidin poe töötajalt küsima.
Esimene peatus oli Lennundusmuuseum, kus mina olen kunagi käinud, aga R. mitte. Käisime siis ringi ja tegime pilte; R. vaatas huviga ka mudellennukeid, mina nendest enam väga ei hoolinud, aga suured lennukid olid ikka toredad. Ronisin ka vaatetorni. Vahepeal väsis R. natuke ära (ilm oli tõesti palav ja lämbe) ja ütles, et talle aitab, aga ma vedasin ta ikkagi kõikide angaaride juurde ja hiljem sõime väikseks värskenduseks jäätist.
Edasi sõitsime Otepääle ja jalutasime seal ringi. Ma olin kodus teinud eeltööd ja pannud kirja kõik kohad, mis võiks üle vaadata; enamus saigi vaadatud. Käisime Maarja luteri kiriku juures ja siis kivilabürindis - see on selline väike väikestest kividest laotud labürint, mis pidavalt tervendama ja andma head energiat. Ma jalutasin selle igatahes otsast lõpuni läbi. Energiat täis, läksime Otepää linnamäele, mis oli rohkem mägi ja vähem linn, kui ma olin arvanud. Ma olin arvanud, et see on selline Toomemäe tüüpi koht, aga see oli kuidagi kõrge ja järsk ja seal olid looduslikud rajad ja ma väsisin poole peal nii ära, et R. lükkas mind vahepeal natuke tagant, et ma edasi saaksin. :P Tipus olid kivivaremed, millest sai pilti tehtud, kui ma olin hingeldamise lõpetanud. Siis ma tuigerdasin kuidagi viisi tagasi alla; poole mäe peal oli pink, seal puhkasin.
Mul on järskude radadega see jama, et üles ma saan, aga alla ei julge minna, sest ma kardan, et hakkan libisema ja kukun. Igatahes R. oli nii kena, et kõndis mu ees ja ma hoidsin talt õlgadest kinni, tasakaalu mõttes. Tal oli nii küll raskem kõndida, aga mul oli parem, ja ta oli nii tore ja lubas mul seda teha.
Seejärel jalutasime veel natuke linnas ringi, Lipuväljakul ja Raekoja juures, seejärel sõitsime Pühajärve äärde. Seal jalutasime supelranda ja sõime seal õhtust (burksi), seejärel jalutasime tagasi auto juurde - teel leidsime lõpuks üles ka Dalai Laama külastuse monumendi, mida me esimesel korral ei olnud näinud - sealt võtsin ma oma ujumisasjad ja siis jälle tagasi randa, sest ma tahtsin sel palaval päeval end vees jahutada. Vesi tundus jahe (23 C) ja mul läks tükk aega, enne kui ma sisse sain, siis ujusin natuke madalas vees edasi-tagasi ja tulin jälle välja. Istusime veel natuke järve kaldal, siis sõitsime tagasi.
Otepääl sõitsime veel Energiasamba juurde, mis tähistab seda, et Otepääl on hea energia. Seal tegime pilti ja ma istusin hea energiaga pingil ja siis sõitsime tagasi koju.
Teisipäev, 26 juuli
Väljasõit oli veidi hiljem, pisut pärast kella kahte. Ma olin seetõttu ka natuke moss-moss, aga see läks varsti õnneks üle. Tegime väikse peatuse Kambja kiriku juures. Olime just paar pilti ära teinud, kui kirikukellad äkitselt helisema hakkasid, justnagu meie jaoks.
Sealt sõitsime edasi Maanteemuuseumisse. Vaatasime majasisest näitust ja lugesime huvitavaid jutukesi, millest mul enamus muidugi juba meelest ära on läinud, aga see jäi meelde, et Kivisilla ehitamise ajal juhiti Emajõgi kuhugi kõrvalharusse ja see ka, et kui mingil ajal öömaja tahtsid, siis pidi oskama juttu vesta.
Õues olevaid liiklusmärke ja autosid, traktoreid, jt masinaid vaatas R. juba suurema huviga. Mina otsisin üles selle tigurootorlumesaha, mis mulle eelmisest korrast meelde oli jäänud. Vahepeal läksime me seal lahku ka, sest mina arvasin, et peab ringiga minema, aga R. läks otse; kuid me saime hiljem jälle kokku.
Sealsamas kõrval, Varbuse teemajas, sõime ka lõunat. Edasi sõitsime Põlvasse, aga tee peale jäi üks kirik ka, Kähri kirik. R. arvab, et ma olen mingi kiriku-hull, tahan iga kiriku juures peatust teha. Tegelikult ma nii hull ei ole, aga kirikud mulle meeldivad jah, nad on minu meelest kenad. Seega juhtuski nii, et kui me sõitsime mööda mõnest toredast kirikust ja oli võimalus ümber pöörata ja peatuda, siis R. ka seda tegi, mõnikord isegi minult küsimata, kas ma seda soovin. Aga ma olin alati nõus välja tulema ja paar pildikest tegema.
Põlvas jalutasime natuke ringi, käisime järve ääres ka. Ma olin siiani mõelnud - oma eelmise külastuse põhjal - et Põlva on üks päris mõttetu linn (ma loodan, et ükski põlvakas ei loe seda), aga nüüd ma muutsin oma arvamust. Näiteks olid seal järve ääres pardid. Terve kari (parv) parte. Ma jäin neid nii kauaks vaatama, et R. ütles, et vaadaku ma kodus pardivideosid, kui ma neist nii vaimustunud olen. Siis me liikusime edasi, vaatasime ühe kiriku üle ja muusikakooli ja tegime pilte, aga kuhugi üles ma seekord ronida ei viitsinud.
Edasi sõitsime Räpinasse. Mul tee peal valutas kõht natuke, tegelikult juba Põlvas valutas, aga siis läks ikka üle. Räpina kohta suurt arvata ei oska, sest me seal väga palju ei jalutanud, ainult natuke järve ääres.
Sealt sõitsime Mehikoormasse, kus oli majakas ja radaritorn ja Peipsi järv (või Lämmijärv?) ja tuul. Me jalutasime natuke mööda randa edasi, kuni tuli korralikum ujumiskoht ja seal ma pistsin varbad korraks vette kah.
R-l on Mehikoormaga ka ajalugu, ta käis omal ajal seal tihti ja ühe suve isegi elas seal, oma sõbratari juures. Sõitsime ta sõbratari majast mööda ka, kuigi naine ise seal enam ei ela, aga ta perekond vist küll.
Sõitsime tagasi Tartusse läbi Võnnu, aga seal peatust ei teinud. Vihma sadas tee peal natuke, aga kui kohale jõudsime, siis oli jälle soe ja mõnna.
Kolmapäev, 27 juuli
Mina tõusin üsna vara, sest kell 11 oli mul juuksur. R. tõusis ka vara, sest ehitusmehed akna taga ajasid ta üles. Ma siis käisin (bussiga) Pille juures ära ja seejärel sõitsime koos jälle lõuna poole.
Esimene peatus oli Luke mõis Nõo lähedal. Seal oli üks korda tehtud maja (Kärnerimaja), neli tiigikest ja lagunenud hooneid. Tiigikesed olid toredad, aga terve park oli ka väga ilus ja seal jalutasime ringi ja tegime pilte koos lõvidega ja ilma lõvideta. Sõime seal ka lõunat, kuna seal oli kohvik - ma sain seal väga head kreveti-mango salatit. Seal oli ka väga ilusat käsitööd müügis ja ma oleks sealt väga palju tahtnud osta, aga kuidagi sain pidama ja ostsin ainult ühe õunaseebi.
Edasi läksime Sangaste poole, esmalt väike pildipeatus Sangaste kiriku juures, siis sõitsime lossi vaatama. Mulle tundus, et seal oli miski pulm tulekul, sest laternapostide ümber olid valged ja rohelised paelad seotud ja restoran oli reserveeritud, aga me saime ikka sees ja väljas ringi uudistada. Ma alguses natuke kartsin sisse minna, et äkki ei tohi - mul on mingi hull hirm, et äkki ma lähen kuhugi, kuhu ei tohi minna. Aga R. läks ja ostis piletid ära ja siis me hulkusimegi natuke ringi. Seal sai kuhugi üles (torni?) ka ronida, aga sinna läks nii hull trepp, et mina ei julgenud sealt üles minna.
Jalutasime siis ka ümber lossi ja kiikusime natuke pingiga ja siis läksime edasi.
Järgmine peatus, Barclay de Tolly mausoleum. Sisse enam ei saanud, sest kell oli liiga palju, aga vaatasime väljast. Sinna viis ilus pisikeste puudega allee kah.
Sealt sõitsime edasi Helme lossi (varemeid) ja koopaid vaatama. Varemed olid mäe peal, kuhu viis järsk tee, aga õnneks oli sinna ümmargustest puutüvepakkudest midagi trepilaadset tehtud, seega üles ma kuidagiviisi sain. Vaatasime siis varemed üle ja siis oli vaja jälle alla tulla, mis oli minu jaoks keerulisem; aga sain ka alla, kuigi vahepeal panin tagumiku maha. Koobaste juurde viis natuke vähem järsk rada; seal oli üks suur koopasuu ja sellest koopast avanesid teised koopad, aga me väga sügavale ei läinud. Natuke kaugemal all orus oli ka tervendav allikas, aga sinna me ei viitsinud minna, see oli kaugemal kah. Ahjaa, enne mäe otsa ronimist käis R. ühe teise allika juures ära, aga mina ei julgenud minna, kuna tee oli järsk. Võib-olla oli see üks ja seesama allikas, aga võib-olla oli ikka kaks erinevat.
Järgmine peatus - Tõrva. Seal me läksime esmalt pitsat sööma kohvikusse nimega Läti Saatkond - hea pitsa oli - seejärel jalutasime linna peal ka, aga ainult natuke, tegime väikese ringi ümber bussijaama, kus auto seisis. Kell oli juba üheksa kah.
Tagasiteele jäi Rõngu kirik ja supluspaus Elvas, mis seisnes küll selles, et ma läksin vette, ujusin seal 2 m ja siis tulin välja ja istusin u. 10 min kaldal ja vaatasin metsa taha vajuvat loojuvat päikest - ja siis sõitsime tagasi koju.
Neljapäev, 28 juuli
Natuke peale teele asumist tekkis meil väike draama, kuna ma arvasin, et R. jättis plaanidest välja ühe tuuliku, kuhu ma kindlasti minna tahtsin ja siis ma hakkasin temaga pahandama, kuni ta auto seisma jättis ja välja rahunema läks. Ma siis rahunesin kah maha ja me saime edasi sõita.
Sõitsime Jääaja Keskusesse. Seal oli nii ja naa. R. arvates olid esimene ja teine korrus igavad, aga 3-ndalt leidis ta midagi huvitavat, mida mina ei leidnudki. Minu meelest oli enam-vähem okei, aga seal oli palju juttu (teksti), mida hämaras valguses polnud väga hea lugeda; midagi ülipõnevat ei olnud, igatahes. Maantee- ja Lennundusmuuseum olid igatahes põnevamad.
Sõime seal ka natuke ja ma panin korraks varbad Saadjärve. Seejärel käisime ühes toredas kohas, kus ma just hiljuti käisin, aga tahtsin uuesti minna - nimelt siis Äksi kiigepargis. Sealt edasi sõitsime Elistvere loomaparki, aga juba teel tuli padukas ja sinna jõudes sadas jätkuvalt, seega ma jätsime õueskäigu vahele ja sõitsime edasi Luua mõisa juurde. Seal sai juba vihmavarjuga õues jalutada. Sealt sõitsime Palamusele, kuhu ma eelmisel aastal perega ka väikse matka tegin (Kaareperest), ja jalutasime seal ringi.
Siis me sõitsime
Kuremaa tuuleveskit vaatama, seda, millest ma sõidu alguses
draama tegin. Teel sinna eksisime korraks ka ära, või R. läks
kogemata valet teed pidi - ma arvasin kah, et vale tee, sest me
sõitsime otse tumesinise pilve poole, aga ma ei julgenud midagi
öelda, sest Palamusel ma olin talle öelnud "Kuhu sa lähed?",
kui ta läbi keelumärgi üritas sõita ja ta sai selle peale
pahaseks. Igatahes, tuulikuni me jõudsime ja ilm oli siis ka juba
ilus, päike paistis ja ma käisin tuulikut imetlemas; R. tuli ka
korraks autost välja, kui ma palusin tal endast ja veskist pilti
teha.
Sealt sõitsime
Jõgevale, kus me ka natuke ringi vaatasime; Jõgevaga on R-l jälle
ajalugu ja kuna tema eks elab praegugi veel seal, siis tal ei olnud
tahtmist temaga kokku saada ja ta ei tahtnud sinna pikemaks ajaks
jääda, ega kuhugi kohvikusse õhtust sööma minna.
Sõitsime siis
tagasi koju, tee peale jäi ka Kaarepere kirik. Pisipeatuse tegime ka
Lähtel, kus võtsime bensiini ja sõime kumbki ühe jäätise.
Tartus külastasime pizzakohvikut Paks Taks ja ostsime paar pitsat
koju kaasa. Seal on väga huvitavad pizzanimed, nagu sile taks ja rasvane taks ja veel palju takse.
Reede, 29 juuli
Juba kodus tekkis
diskussioon, et kuhu minna. Algselt tahtsin Võrru ujuma ja päevitama
minna, aga kuna päikest väga ei olnud, siis mõtlesin, et võiks
Põltsamaale minna. Põltsamaa oli mul eelmisel päeval plaanis, aga
jäi välja, kuna ei oleks sinna jõudnud, eriti roosiaeda, mis pandi
kell kuus kinni. R-l olid teised soovid, Alatskivi loss ja
Peipsi-äärsed kirikud, aga mina ajasin oma jonni niikaua, kuni
targem lõpuks järele andis ja mina, loll, sain Põltsamaale minna.
Ega mul Alatskivi
lossi vastu ka miskit ei ole, aga minu route tundus kuidagi
tasakaalustatum, et oli nii minnes kui ka tulles võrdsete vahemaade
tagant peatusi.
Esimene peatus
oli Puurmani mõis; väga kena mõisake, ilus ja valge. Jalutasime
pargis ja mõisa ees. Järgmisena oli plaanis Lustivere mõis, aga
kui me õige hoone üles leidsime, oli seal igatahes hooldekodu ja
kaks vanameest istusid rõdul ja vahtisid meid sedamoodi, et ma
ütlesin, et sõidame ruttu edasi. R. küsis neilt teed ja sai aru,
et tuleb edasi sõita, aga edasi ei olnud küll eriti midagi. Ma siis
tegin mõisast tagantpoolt paar pilti ja sõitsime edasi Põltsamaale.
Esmalt läksime
Põltsamaa roosiaeda ja oh! küll seal oli palju ilusaid roose. Terve
suur aed oli roose täis, üks ilusam kui teine. Ma tegin palju pilte
roosikestest ja palusin R. teha palju pilte endast ja roosikestest.
Sealt sõitsime lossi juurde, teel vaatasime üle ka Uue-Põltsamaa
mõisahoone. Lossihoovis käisime muuseumis ja veinikeldris ja siis
natuke niisama, aga teised kohad olid juba kinni. Siis ma põikasin
korraks uuesti veinikeldrisse ja ostsin ühe kuiva mustikaveini, mis
me venna sünnipäeval ära jõime; väga hea oli. Edasi
jalutasime natuke ringi ja otsisime mõnda kohvikut, sest kõht oli
jube tühi. Lõpuks leidsimegi ühe ja R. sõi praadi ja mina Caesari
salatit, kus lõhega üldse ei koonerdatud, kuid soolaga oleks võidud
küll natuke kitsim olla.
Pärast sööki
jalutasime tagasi auto juurde ja nägime teel liiklusmärki teed
ületavast pardiperekonnast, aga hetkel ei olnud ühtegi parti
nähtaval.
Tagasiteel nägime
üht kena mõisa, Võisiku mõis, mõtlesime, et sõidame lähemale,
aga tuli välja, et oli eravaldus, seega ma siis tegin kaugelt pilti.
Seejärel tuli
plaaniline peatus Kolga-Jaani kiriku juures ja üllatuspeatus Lalsi
kiriku juures, sest see oli kuppelkirik ja selliseid peab ju kohe
pildistama, nagu R. teatas. Ta arvab tõesti, et ma olen kirikuhull,
kuigi tegelikult ma olen rohkem tuulikuhull. Aga tore oli see, et
kui ma vahepeal tema peale solvusin, siis ta tegi mõne
üllatuspeatuse kiriku juures, et mul tuju jälle paremaks läheks,
nii nunnu.
Siis sõitsime
Vaibla randa ja mina hullult muretsesin, et äkki see on eravaldus,
ainult neile, kes seal ööbivad, ja me ei tohi seal olla, aga ma
sain oma hirmust võitu ja jalutasin natuke Võrtsjärve ääres.
Viimane peatus
enne Tartut oli Puhja kirik, aga tuli välja, et ma olen seal juba
käinud ja tuli tuttav ette jah; nimelt see oli esimene peatus, mis
me oma esimesel reisil tegime. R. teeskles natuke solvumist, aga ta
teab minu mälukese pikkust; ja kui ma kirikut nägin (ja seda hullu elektrijuhtmepusa selle ees, mis meenutas juba lõunamaad), siis tuli
meelde küll.
--
Nonii. Esialgu oli plaanis ka nädalavahetusel kuhugi minna, aga... kuhugi kaugele enam ei jõudnud. Tore oli ikka.
Laupäev, 30
juuli
Keskpäeval saime
kokku R. sõbranna ja tema mehega ja käisime koos kohvikus. Õhtul
läksin venna sünnipäevale.
Pühapäev, 31
juuli
Suure osa päevast
laisklesime niisama, siis käisime poes (Prismas) ja ostsime palju
(rasket ja mahukat) kraami ja natuke muud kraami kah; meil läks seal poes päris kaua aega ja R. sai ka natuke pahaseks, et kas ma pean tõesti kõik olemasoleva kauba üle vaatama, aga mul on Prismaga selline suhe, et ma tulen sinna tavaliselt vaatama, et mida toredat seal on, mida mujal ei ole. Ja siis ma tõesti uudistan ja uurin palju. Igatahes, lõpuks läks mul endal ka silme eest juba kirjuks ja siis läksime ära, šokolaad jäigi ostmata ja lagritsat sai ka ainult üks pakk (aga mul on sünnipäevast ka veel üks pakk järel).
Siis viisime kraami koju ja kiirustasime edasi õhtust sööma. Mina algselt tahtsin minna Armeenia Kööki Ülenurmes, kuna sinna ilma autota väga ei sattu, aga R. ei olnud sellest plaanist eriti vaimustuses, seega me otsustasime minna meie lemmikkohta Žen-Ženni; see on aga ainult kella üheksani lahti ja kui me koju jõudsime, siis kell oli juba kaheksa ja meil läks väga kiireks. Kui kohale jõudsime selgus aga, et pühapäeval on see üldse suletud, seega me läksime hoopis Atlantise kohvikusse Diamonds and Rust. R. sai burgeri, mina võtsin nachosid ja kreeka salati; mõlemad olid head, aga kreeka salat oli küll selline, et sellest üksi poleks piisanud - ja seal ei olnud oliive! Salatid annavad seal natuke soovida, aga supid ja smuutid on küll head ja R. ütles, et burger oli ka hea.
--
Sellega sai siis puhkus läbi. Esmaspäeval oli meil veel auto ja algselt ka plaanis kuhugi minna, aga ilm oli märg ja jahe, seega me läksime õhtul ainult sööma ja mul hakkas pärast seda kõht valutama, seega R. viis mind koju ja ise läks autot pesema.
Comments