Epistole

Tegin täna leivasuppi. Eelmisel pühapäeval soolaleivaks saadud leib oli vahepeal kivikõvastunud - kas paberkott ei kaitse leiba selle eest? - nii et mul ei jäänud muud üle, kui see ära keeta supiks. Lisaks panin ka 2 õuna, kaneeli ja rosinad. Vett ja suhkrut ka. Serveerisin vahustamata vahukoorega - millest tekkis huvitav arutelu R-ga, et kas vahukoort, mis pole vahustatud, tohib vahukooreks nimetada? Ehk peaks see olema hoopis vahuta koor, seda ega ta ei vahutanud küll.  Igatahes, supp tuli päris hea, mis oli üllatav - kuna mina olin ju see, kes selle valmis tegi. Ma kartsin küll, et tuleb mingi võeh plöga, aga tegelikult tuli täitsa söödav plöga. :) Retsept kah, kui kedagi huvitab: http://www.nami-nami.ee/retsept/8984/maitsev_leivasupp_ountega Üritasime täna ka kahte tuppa lampe valida, aga miskipärast meie arvamused ei tahtnud kuidagi ühtida. Mulle ei meeldinud R. valitud lambid ja temale ei meeldinud minu valitud. Lõpuks leidsime ühe sellise (magamistuppa), millega R. kah ena

Oleme nüüd umbes-täpselt kuu aega uues kodus elanud. Hakkame sellega vaikselt juba harjuma. Kaks tuba on nüüd põhimõtteliselt paigas, magamistoast on veel riidekapid puudu ja muusika/külaliste tuba on jätkuvalt kaste täis, kuigi osad neid on tühjad, sest aeg-ajalt võtame mõne kasti ette ja pakime selle lahti. Ma pole veel siiani üles leidnud üht oma kreemide ja dušigeelide kasti; aga kui seda ikka väga vaja oleks, siis oleks vast üles otsinud ka.  Eile keerutasin oma hularõngast paarkümmend tiiru, et R.-le näidata, et ma oskan küll. Oskangi, lihtsalt ei viitsi eriti. Soola ja leiba on meil nüüd piisavalt, külalisi on ka päris mitu seltskonda käinud. Mis on väga tore, aga ma nüüd ootan sellist nädalavahetust, kus saaks niisama laiselda ja ei peaks midagi väga ette valmistama. Ega pabistama, et kas kõik ikka jäävad rahule.  Kui sõbrannad viimati käisid, tegin neile suppi, mis tuli isegi söödav välja. Mul pole õrna aimu, mida ma neile järgmine kord süüa teen. No sinna on õnneks veel