Epistole

Vanasti võeti vabu päevi kas tervislikel või perekondlikel põhjustel. Mina võtsin seekord ühe kultuursetel põhjustel. Mõtlesin, et vastan nii, kui keegi küsib. Keegi ei küsinud.  Läinud reedel käisin teatris "Arkaadiat" vaatamas. Etendus algas kell 19 ja kestis 3 ja pool tundi. Ma kartsin, et kui ma peale 5 pikka tööpäeva lähen õhtul veel 3,5-ks tunniks teatrisse, siis jään ma seal magama või midagi veel hullemat. Kogemused räägivad, et sel juhul ma ei naudiks seda elamust nii palju kui võiks. Ma seetõttu tavaliselt keset nädalat teatris ei käigi, aga selle etenduse puhul lihtsalt ei olnud valikut. Ning ma tahtsin seda vaadata, sest ma oli kuulnud kahe tuttava inimese käest kahte arvustust, mis olid risti vastupidised, seega ma lihtsalt pidin seda ju nägema. Kui ühed vihkavad ja teised armastavad, siis vähemalt külmaks see etendus ei jäta. Mina sain sellest õnneks ikka positiivse elamuse. Juba lavakujundus oli selline, et pani õhkama - suured kõrged massiivsed riiulid, mi

Eile oli siis Halloween. Ma natuke kartsin, et äkki keegi tuleb ukse taga kommi nõudma. Õnneks ei tulnud. Seega olime niisama vaikselt ja mõnusalt, kuni umbes kella poole üheteistkümneni, kui kõik läks korraga eriti vaikseks. Ja pimedaks. R leidis kuskilt kaks taskulampi ja mina panin kaks küünalt põlema ja siis me vaatasime aknast välja, kuidas vastasmajades inimesed ka taskulampe ja küünlaid leidsid.  Ja mina vaatasin, et vau - taevas on tähti täis. Aga selle tähistaevaga, mis maal on, ei andnud ikka võrrelda. Linnas vaatad, et taevas on tähed ja leiad mõned vankrid üles. Aga maal - maal on tähtede vahel teised tähed ja nende vahel tähed ja nende vahel tähed. See on lihtsalt imeline. Imeilus. Aga mis me siis eile tegime... helistasime mõlemad oma emadele ja saime teada, et neil oli elekter veel olemas. Siis ma sain Elektrilevilt sõnumi, et nad teavad, et mul ei ole elektrit ja loodavad kella 00:45-ks korda saada. Noh, eks ma siis hakkasin tuttuminekut sättima. Käisin küünlavalgel

Ei mäletagi enam, millal mul viimati millegi järele nii suur isu oli, et ma vabal päeval end toast välja viitsisin ajada ja poodi minna, sellise mitte-väga-õue-kutsuva ilmaga, kuigi talvise ilma kohta on see päris mõnus. Aga talvine ilm mind tavaliselt õue ei kutsu.  Aga möödunud laupäeval tuli mul selline piimakisselli isu, et ma lihtsalt pidin minema ja seda ostma. Minu poolt külastatavatest poodidest müüakse seda ainult Lõunaka Rimis, seega sinna ma siis läksingi ja ostsin lausa kaks pakki. Nojah, oleks võinud proovida ka ise teha, aga seda viitsisin veel vähem. Kissellidel on vist ka mingi tahtmine tükki jääda ja kisselliklimbid on minu jaoks tõsine öäkk. Pealegi, kui kuum piimakissell jahtub, kas sinna ei teki seda piimanahka peale? Teine öäkk.  Nüüd olen seda kisselli juba mitu päeva mitu korda päevas (hommikul ja õhtul) koos moosiga söönud ja väga nämma on. Ma loodan, et selle kahe pakiga saab isu mõneks ajaks rahuldatud. Kui ei saa... siis ei saa. ;) Aga kui nüüd kokanurg