Skip to main content

isud

Ei mäletagi enam, millal mul viimati millegi järele nii suur isu oli, et ma vabal päeval end toast välja viitsisin ajada ja poodi minna, sellise mitte-väga-õue-kutsuva ilmaga, kuigi talvise ilma kohta on see päris mõnus. Aga talvine ilm mind tavaliselt õue ei kutsu. 

Aga möödunud laupäeval tuli mul selline piimakisselli isu, et ma lihtsalt pidin minema ja seda ostma. Minu poolt külastatavatest poodidest müüakse seda ainult Lõunaka Rimis, seega sinna ma siis läksingi ja ostsin lausa kaks pakki. Nojah, oleks võinud proovida ka ise teha, aga seda viitsisin veel vähem. Kissellidel on vist ka mingi tahtmine tükki jääda ja kisselliklimbid on minu jaoks tõsine öäkk. Pealegi, kui kuum piimakissell jahtub, kas sinna ei teki seda piimanahka peale? Teine öäkk. 

Nüüd olen seda kisselli juba mitu päeva mitu korda päevas (hommikul ja õhtul) koos moosiga söönud ja väga nämma on. Ma loodan, et selle kahe pakiga saab isu mõneks ajaks rahuldatud. Kui ei saa... siis ei saa. ;)

Aga kui nüüd kokanurgast rääkida, siis ma olen viimasel ajal baklažaaniga katsetanud. Panin venna baklažaanitoitude retseptiraamatu pihta selleks ajaks kui ta ära oli - nüüd on ta tagasi ja ma tegin sealt ainult poolteist toitu. Ühe tegin ilusti retsepti järgi, teise mitte enam nii väga ja kolmas oli umbes sama mis teine, aga baklažaan oli teistmoodi lõigatud. Seal on muid häid toite ka, mida võiks kõiki teha, aga alati ei viitsi kah, kui kolmest komponendist roog maitseb ka ülihästi (baklažaan, tomat, mozzarella). 

Parmigiana di melanzane e itaalia baklažaanivorm tomati ja juustuga (mozzarella ja parmesan):





Täidetud baklažaan tomati ja mozzarellaga (retseptis oli teine täidis, midagi lambahakklihaga):


Kaetud baklažaan tomati ja mozzarellaga (eelmine oli tegelikult parem, sest siin ma kõrvetasin baklažaani natuke ära, kui ma ta ahju jätsin ja ise seebikat vaatama läksin):


Igal juhul ma pean vist mõned retseptid endale ära pildistama enne kui ma vennale retseptiraamatu tagastan. Baklažaan ruulib!

Magusatest toitudest olen teinud kah asju. Ema tõi mulle ükskord (turult) hunniku pohli ja jõhvikaid ja eks ma olen neist asju teinud. Jõhvikad panin kirju koera sisse. Esimene kord panin natuke vähem ja teine kord natuke rohkem. Mulle maitses. R arvas, et käib kah. 

Pohladest tegin pohla-rukkijahu vahtu. Ostsin selleks öko täisterarukkijahu ja puha. Hullult lihtne magustoit. Jahu, suhkur ja pohlad valada üle keeva veega ja vahustada. Esimene kord ma vahustasin ainult tavalise mikseriga ja siis jäid osad marjad tervetena sisse ja see ei olnud nii hea, aga teine kord võtsin saumikseri ka appi ja siis tuli parem. Mulle hullult maitses. Sõin seda piimaga. R arvas, et... ma võin selle kõik ise ära süüa. Eks ma siis sõin kah.


Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...