Skip to main content

isud

Ei mäletagi enam, millal mul viimati millegi järele nii suur isu oli, et ma vabal päeval end toast välja viitsisin ajada ja poodi minna, sellise mitte-väga-õue-kutsuva ilmaga, kuigi talvise ilma kohta on see päris mõnus. Aga talvine ilm mind tavaliselt õue ei kutsu. 

Aga möödunud laupäeval tuli mul selline piimakisselli isu, et ma lihtsalt pidin minema ja seda ostma. Minu poolt külastatavatest poodidest müüakse seda ainult Lõunaka Rimis, seega sinna ma siis läksingi ja ostsin lausa kaks pakki. Nojah, oleks võinud proovida ka ise teha, aga seda viitsisin veel vähem. Kissellidel on vist ka mingi tahtmine tükki jääda ja kisselliklimbid on minu jaoks tõsine öäkk. Pealegi, kui kuum piimakissell jahtub, kas sinna ei teki seda piimanahka peale? Teine öäkk. 

Nüüd olen seda kisselli juba mitu päeva mitu korda päevas (hommikul ja õhtul) koos moosiga söönud ja väga nämma on. Ma loodan, et selle kahe pakiga saab isu mõneks ajaks rahuldatud. Kui ei saa... siis ei saa. ;)

Aga kui nüüd kokanurgast rääkida, siis ma olen viimasel ajal baklažaaniga katsetanud. Panin venna baklažaanitoitude retseptiraamatu pihta selleks ajaks kui ta ära oli - nüüd on ta tagasi ja ma tegin sealt ainult poolteist toitu. Ühe tegin ilusti retsepti järgi, teise mitte enam nii väga ja kolmas oli umbes sama mis teine, aga baklažaan oli teistmoodi lõigatud. Seal on muid häid toite ka, mida võiks kõiki teha, aga alati ei viitsi kah, kui kolmest komponendist roog maitseb ka ülihästi (baklažaan, tomat, mozzarella). 

Parmigiana di melanzane e itaalia baklažaanivorm tomati ja juustuga (mozzarella ja parmesan):





Täidetud baklažaan tomati ja mozzarellaga (retseptis oli teine täidis, midagi lambahakklihaga):


Kaetud baklažaan tomati ja mozzarellaga (eelmine oli tegelikult parem, sest siin ma kõrvetasin baklažaani natuke ära, kui ma ta ahju jätsin ja ise seebikat vaatama läksin):


Igal juhul ma pean vist mõned retseptid endale ära pildistama enne kui ma vennale retseptiraamatu tagastan. Baklažaan ruulib!

Magusatest toitudest olen teinud kah asju. Ema tõi mulle ükskord (turult) hunniku pohli ja jõhvikaid ja eks ma olen neist asju teinud. Jõhvikad panin kirju koera sisse. Esimene kord panin natuke vähem ja teine kord natuke rohkem. Mulle maitses. R arvas, et käib kah. 

Pohladest tegin pohla-rukkijahu vahtu. Ostsin selleks öko täisterarukkijahu ja puha. Hullult lihtne magustoit. Jahu, suhkur ja pohlad valada üle keeva veega ja vahustada. Esimene kord ma vahustasin ainult tavalise mikseriga ja siis jäid osad marjad tervetena sisse ja see ei olnud nii hea, aga teine kord võtsin saumikseri ka appi ja siis tuli parem. Mulle hullult maitses. Sõin seda piimaga. R arvas, et... ma võin selle kõik ise ära süüa. Eks ma siis sõin kah.


Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...