Epistole

Farmi kooreste jogurtite seerias on vaarikajogurt, mis, kui uskuda kirja topsikul, sisaldab 7,7% vaarikaid. Kindlasti on vaarika jogurteid ennegi olnud, eks ma ole vast neid söönud kah, aga nüüd maitsesin seda. Maitse oli vaarikane. Ja päris hea. Mitte küll parem kui musta kirsi oma, aga mulle meeldib lihtsalt kirss rohkem, selline hapukas, aga vaarikane vaarikajogurt oli ka täitsa hää. Soovitan. Jahedalt.

Eile oli terve linn kirjusid liblikaid täis, muudkui lendasid must mööda. Teine võimalus muidugi, et linnas oli paar-kolm kirjut liblikat, kes jälitasid mind. Ja jõe ääres olid pardid. Nemad ei jälitanud mind. Tahtsin eile vennaga lõhepraadi sööma mina, aga vat sunnikud olid selle menüüst välja korjanud, nii et pidime lõhepastaga leppima. Noh, seegi hea. Ja venna siis seletas mulle ära, miks Kanter oma pronksi üle nii ääretult kurb oli, kuigi täna küll kommentaatorid ütlesid, et nii pettunud ei tasu ikka kah olla. Seda ma ei teadnudki, et Kanter raamatu on kirjutanud. Aga MM on siis selleks korraks läbi. Ei saagi enam hümne kuulata. Mulle meeldis Keenia oma (seda lasti ka üsna palju) ja Austraalia oli kah päris lahe, aga kellegi hümn oli küll selline, et me isaga mõlemad mõtlesime, et mis laste jõululaul see nüüd on. Tiliseb, tiliseb... misiganes. Ja siis mind kohutavalt piinas (eee... njah) see laul, mida lasti seal enne auhinnatseremooniat. Seda ei olnud kunagi nii pikalt, et ma aru

Minu mustade päevade tagavara on nüüd lõplikult ammendatud. Jõuludeks saadud šokolaadi sõin juba ammu ära, lagritsale tegin paar päeva tagasi otsa peale, Tallinnast peoga kaasahaaratud lutsukommid sõin eile emmemmi vaadates ära ja kolm viimast tükki Udu šokolaadist maiustasime šampuse kõrvale - Kanteri medali puhul, mitte Taasiseseisvuspäeva. Oh-jah, need sportlased on ikka naljakad küll. Maailmas paremuselt kolmas ja siis räägib, et oh kui halb päev tal oli ja nii tühi tunne on nüüd sees ja terve Eesti on kohutavalt pettunud. Kuhu jäi siis see positiivne suhtumine, et noh, läks nigu läks, medal ju tuli - jee!, ehk järgmine kord läheb veel paremini. Samas, ma pole profisportlastest kunagi eriti aru saanud. Aga oda tahaks isegi proovida visata. Ketast võib-olla kah. Nüüd tulevad meelde need kekatunnid Ülikooli Spordihallis, kus sai muuhulgas ka kuuli tõugatud. Ja sellega tuleb selline seos, et tahaks sedasamust bowlingut mängida. Aga jah, ma avastasin enda poest samad lagritsad, mis ma

Kes retsepti tahab, küsigu. Eksootiline köögiviljasalat estragoniga - hullult hea ka ilma estragonita Virsikusalat mozzarella ja Parma singiga - meil oli tavaline sink Spinatisalat kodujuustuga Kapsa-redisesalat makraga - esimene salat, mis me sellest raamatust tegime; kerge teha ja hästi nämma Kruubisalat Setu moodi - ema tegi seda, kui ma Tallinnast tulin. Väga hää. Herne-oa-õuna salat - minu lemmik ja hästi lihtne-kiire teha Oasalat balsamiäädikaga - ehk kolme oa salat Kartuli-fetasalat - seda te teate Broilerisalat jogurtikastmega - ettevaatust küüslaugu lisamisel, ei ole mõtet panna rohkem kui retsept nõuab! Mozzarella-spinatisalat maasikatega Paprikane juustu-puuviljasalat - seda teate ka Kõik on äärmiselt hääd ja nämmad salatid. :)

Käisin Auras liugu laskmas. Isegi rohelisest torust lasin alla. Jube oli. Esimene mõte alla jõudes oli 'Jee! Pääsesin eluga', aga samas oli see ka liiga lühike, et korralikult paanikasse sattuda. Oranž toru oli mõnus, sealt sai ikka ilusa pika liu. Mitte ei saa aru, miks ma nii mingi viis-kuus aastat Auras pole käinud, seal on ju nii lõbus! Kinos on ka lahe. Kuigi, tõsi, Cinamoni toolid kriuksuvad (mitte küll minu oma, aga vaiksel hetkel oli ümberringi kuulda) ja ekraanile tahaks MagicBright'i juurde panna, aga samas jälle on tooliridade vahel piisavalt ruumi jalgu sirutada. Käisime jah "Jääaeg 3" vaatamas. Sorri, Udu, ma tean, et meil oli kavas koos minna, aga Papul pole aega ja üleüldse. Aga soovitan küll vaatama minna, kui see veel jookseb. Äärmiselt lahe oli! Oravaromanss ja puha. ;) Ma olen viimasel ajal päris palju Yahtzee't mänginud. Ega ma ei kaeble, see on parem kui näiteks Monopol. Lihtsalt ma ostsin poest kaardid, et kaarte mängida, ja samas pakis o

Käisime eile jalgpalli mängimas. Ostsime just uue ilusa palli, läksime seda sisse pühitsema ning pühitsesime selle sisse hoopiski augu. Aga ma oleksin peaaegu võitnud, seis oli 9:9 ja tükk aega ei läinud ükski pall väravasse, aga lõpuks siiski üks läks. Aga noh, tavaliselt mul ei lähe niigi hästi. Isa otsis pool tundi oma nii ilusat konksu taga. Kirus end, et miks ta küll konksu tema endiselt kohalt loogilisse kohta pani, sest nüüd ta ei leidnud teda sealt loogilisest kohast enam üles. Otsis siis enam-vähem loogilised kohad ka läbi, aga lõpuks tuli välja, et ta polnudki seda loogilisse kohta pannud, oli ainult kavatsenud. Hiljem korraldas ta tulekahju. Terve korter oli suitsulõhna täis. Ükski andur ei teinud vähimatki häält. Ja mina kaotasin oma ööliblika ära. Oli selline pisike, pastelne ja nunnu. Ja ma kartsin, et äkki ma istun/astun talle nüüd kogemata peale. Aga ei leidnudki enam üles. Ainult ühe sääse leidsin.