Eile oli terve linn kirjusid liblikaid täis, muudkui lendasid must mööda. Teine võimalus muidugi, et linnas oli paar-kolm kirjut liblikat, kes jälitasid mind. Ja jõe ääres olid pardid. Nemad ei jälitanud mind.
Tahtsin eile vennaga lõhepraadi sööma mina, aga vat sunnikud olid selle menüüst välja korjanud, nii et pidime lõhepastaga leppima. Noh, seegi hea.
Ja venna siis seletas mulle ära, miks Kanter oma pronksi üle nii ääretult kurb oli, kuigi täna küll kommentaatorid ütlesid, et nii pettunud ei tasu ikka kah olla. Seda ma ei teadnudki, et Kanter raamatu on kirjutanud.
Aga MM on siis selleks korraks läbi. Ei saagi enam hümne kuulata. Mulle meeldis Keenia oma (seda lasti ka üsna palju) ja Austraalia oli kah päris lahe, aga kellegi hümn oli küll selline, et me isaga mõlemad mõtlesime, et mis laste jõululaul see nüüd on. Tiliseb, tiliseb... misiganes.
Ja siis mind kohutavalt piinas (eee... njah) see laul, mida lasti seal enne auhinnatseremooniat. Seda ei olnud kunagi nii pikalt, et ma aru saaks, mis laul see on. Noh, seal oli küll aint muusika, aga jube tuttav tuli ette. Siis ma siin tulingi ja hakkasin otsima... ja siis tulid ette pealkirjad nagu "Foot of the Mountain" ja "Das Ist Berlin" (muuseas, Berliini sai täna maratoni ajal uudistatud), aga ma kuulasin nad läbi ning see ei olnud kumbki. Aga nüüd ma olen peaaegu kindel, et see oligi Enya, nagu ma vahepeal ka arvasin, kuigi väga ei tahtnud uskuda, sest ma nagu ei näinud seal vahel erilist seost.
Aga nüüd ma küll lõpetan, sest Internet on praegu nii aeglane, et hakka või karjuma. Ei tea, kas sellest abi ka on. Sportlastel lendab ju oda-ketas-jms kaugemale, kui nad sellele lennu ajal julgustust karjuvad.
Tahtsin eile vennaga lõhepraadi sööma mina, aga vat sunnikud olid selle menüüst välja korjanud, nii et pidime lõhepastaga leppima. Noh, seegi hea.
Ja venna siis seletas mulle ära, miks Kanter oma pronksi üle nii ääretult kurb oli, kuigi täna küll kommentaatorid ütlesid, et nii pettunud ei tasu ikka kah olla. Seda ma ei teadnudki, et Kanter raamatu on kirjutanud.
Aga MM on siis selleks korraks läbi. Ei saagi enam hümne kuulata. Mulle meeldis Keenia oma (seda lasti ka üsna palju) ja Austraalia oli kah päris lahe, aga kellegi hümn oli küll selline, et me isaga mõlemad mõtlesime, et mis laste jõululaul see nüüd on. Tiliseb, tiliseb... misiganes.
Ja siis mind kohutavalt piinas (eee... njah) see laul, mida lasti seal enne auhinnatseremooniat. Seda ei olnud kunagi nii pikalt, et ma aru saaks, mis laul see on. Noh, seal oli küll aint muusika, aga jube tuttav tuli ette. Siis ma siin tulingi ja hakkasin otsima... ja siis tulid ette pealkirjad nagu "Foot of the Mountain" ja "Das Ist Berlin" (muuseas, Berliini sai täna maratoni ajal uudistatud), aga ma kuulasin nad läbi ning see ei olnud kumbki. Aga nüüd ma olen peaaegu kindel, et see oligi Enya, nagu ma vahepeal ka arvasin, kuigi väga ei tahtnud uskuda, sest ma nagu ei näinud seal vahel erilist seost.
Aga nüüd ma küll lõpetan, sest Internet on praegu nii aeglane, et hakka või karjuma. Ei tea, kas sellest abi ka on. Sportlastel lendab ju oda-ketas-jms kaugemale, kui nad sellele lennu ajal julgustust karjuvad.
Comments
ansambli a-ha laul Foot of the Mountain,
ta kõlas jah pisut teisiti kui singel ise