Skip to main content

ootamatud külalised ja koristamine

Ma olen tähele pannud, et paljudele R. sõpradele ja sugulastele meeldib ootamatult külla tulla. Mõned tulevad nii, et helistavad ette, et on läheduses, kas võiks läbi hüpata. Teised jälle helistavad, et me oleme viie minuti pärast kohal. Mina satun siis tavaliselt paanikasse, kukun kiirkoristama ja ahastan. Kui R. on üksi kodus, siis ta tavaliselt eriti ei korista, seega ma ahastan alles hiljem, kui ma saan teada, et meil käisid külalised ja kõik oli sassis.

Üks lahendus sellele oleks muidugi see, et hoida oma kodu pidevalt tipp-topp korras, aga siis ma peaksin ka pidevalt koristama, mida ma küll ei viitsi. Niigi on mul tunne, et ma pesen kogu aeg nõusid, aga sellegipoolest on alati valamus hunnik musti nõusid, eriti just siis, kui keegi külla tuleb ja mind kodus ei ole. 

Miks see mind tagantjärele ahastama paneb? Ma ei taha, et külalised arvaksid, et ma olen nüüd üks hullult laisk ja halb perenaine, kes üldse ei viitsi koristada, mis siis, et selles väike tõetera sees on. Ma tegelikult koristan alati enne külaliste tulekut - ja uskuge või mitte, mõnikord siis ka, kui külalisi ei ole tulemas. 

Minu sugulased-sõbrad üldiselt nii ei tee. Erandeid on, aga üldiselt mitte. Selliste pisimate üle-ukse-ulatamiste korral on küll mõnikord nii, et helistavad, et u. 15 min tulevad läbi, aga pikemate külaskäikude korral lepime ikka vähemalt üks päev ette. 
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...
18 comments
Read more

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.
11 comments
Read more

Leib lendab, kohupiim kargab

Lahe Infotehnoloogia Koolis prax oli täna. Me mängisime robotitega. Sellistega, millel olid rattad ja mis sõitsid ringi. Ja siis oli põrandale ette tehtud rada, mille nad läbima pidid. Lahe. :) Muidugi klass oli selline, nagu on üks klass, kus on vähemalt 20 arvutit, päike, mittelahtikäivad aknad ja olematu konditsioneer. ;) Aga lahe oli ikka. Mmm jah. Ma ei taha täna õppida. Viimne hingetõmbepaus enne tulevat sprinti... homsest kolmapäevani. Ehh. Aga täna on reede. Reede õhtu lausa. Ja reede õhtul on masendav õppida. Ma olen seda muidugi teinud. Näiteks ükskord oli mul pühapäeval eksam. See oli veel masendavam. Aga kõige masendavam oli tol korral siiski see laupäev seal reede ja pühapäeva vahel, mille ma kah õppides veetsin. Eksam oli 12. juunil. Ma läksin veel taksoga, sest bussi nii vara ei läinud. Plehh. Eile õhtul sain ma jälle millegi suurepärasega hakkama. Nimelt ma sõin kohupiima. Kodujuustu. Leival. Ja ühel hetkel söön mina lõbusalt oma kodujuustuleiba ning siis korraga järgm...
12 comments
Read more