Skip to main content

suvepäevadest

Suvepäev(ad) olid toredad. Algus oli küll natuke vihmane; mul oli juba tööle jõudes üks jalg märg, sest mul üks king laseb vett läbi. Puhkemaja koht oli üpris kena; ruumi oli küll vist natuke vähem kui eelmiste aastate kohtades, ehk seal ei olnud sellist avarust, aga muidu oli okei. Vihma enam ei sadanud, aga rohi oli väga märg ja läks ruttu mudaseks. Mõnda aega chillisin niisama; siis hakkas külm ja ma läksin Mölkky-t mängima. 

Pärast seda sai natuke jälle puhatud ja söödud. Kui tünnisaun valmis sai, siis läksime sinna - korraga mahtus meid tünni seitse. Eelmine aasta, ma mäletan, ma istusin muutuva koosseisuga terve õhtu tünnis, aga seekord hakkas kuidagi liiga palav ja ma käisin vahepeal väljas tuulutamas. Selleks ajaks oli päike välja tulnud ja sauna ees päikese käes istudes oli päris mõnus olla; aga tuule käes hakkas jälle jahe. Mingi aeg tulin siis tünnist välja - päris saun oli ka, aga sinna ma ei läinudki - ja vahetasin riided ära. Kui ma paar tundi hiljem grilli ääres külmetasin, siis tuli küll uuesti tahtmine tünni minna, aga mitte nii suur tahtmine, et ma oma külmad märjad riided selga oleks pannud ja läinud. 

Vahepeal sai jälle söödud ja mängitud. Meil oli suurepärane grilllõhe, ikka tõsiselt hea. Siga ja kana olid ka, aga lõhe oli lihtsalt imehea.

Mingi hetk sai natuke ka vibu lastud, mille kõige huvitavam osa oli see, kui üks nool (mitte minu lastud) lendas suurde kuuseoksahunnikusse ja siis mehed terve selle hunniku ümber tõstsid ja lõpuks leidsidki noole sealt alt üles. 

Kui mul õues külmetamisest kõrini sai, läksin sisse ja külmetasin seal edasi. Majal oli ahiküte ja ka mina soojenesin lõpuks üles. Mängisime Dixitit, kus ma kaks korda oleks peaaegu võitnud.

Pärast seda, natuke enne ühte, ajasin ma kõik välja tähesadu (Perseiidid) vaatama. Nagu maal ikka, oli taevas tähti tihedalt täis. Langevaid tähti nägin ka mitut, kuigi vaatama pidi otse üles ja niisi jäi kael ruttu kangeks. 

Kui tähed vaadatud, tegime valitud seltskonnaga veel ühe kaardimängu, kus mul alguses läks päris hästi ja siis enam mitte nii hästi. Igatahes, magama sain ma kuskil kolme paiku

Magada oli palav, aga muidu okei. Voodi oli ka natuke lühike minu jaoks, jalad ulatusid üle ääre. Hommikul kella 9 paiku tulin üles. Siis järgnes kiire hommikusöök, pakkimine ja tagasisõit. Ma oleks ise küll kauemaks jäänud, lahkuma pidima alles kell 12, aga teised läksid kõik ära. Mõned läksid tööle, mõned mitte. Mina ei läinud, kuid kodus kiikasin ikkagi korra oma töökirjakasti ja tegin paar asja siiski ära.

Kokkuvõttes oli tore, aga natuke lühikeseks jäi see üks päevake. Samas, selles kohas ei oleks vist tahtnud ka kauem olla, sest seal mõned puudused olid, nt. pesemisvõimalused olid üsna kasinad. Ja kämpingumajades oli kõrvahargiuputus, aga õnneks me mahtusime kõik peamajja ära, sest osad läksid õhtul tagasi koju.

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Elu Pontuga

Nüüd oleks vist viimane aeg panna kirja, kuidas need esimesed kaks ja pool kuud meil Pontuga läinud on. Ta tuli meie juurde 28 august ning sellest järgmisel päeval sai just kahekuuseks.  Alguses oli raske. Me ei maganud, me ei söönud, me tegelesime ainult Pontuga. Tol ajal viisime teda kogu aeg õue ka, pärast magamist, pärast mängimist, pärast söömist, ööpäevas u 8 korda. Esimesed ööd magas Pontu minu voodi all, kuid ta on kerge unega ja mina ka, seega mina ei saanud eriti hästi magada. Siis magas ta arvutitoas koos R-ga, kui too öösel üleval oli ja siis ei saanud tema eriti liigutada, kuna Pontu oli täpselt ta tooli taga/all/ümber. Paar ööpäeva koos Pontuga ja siis otsustasime, et vaja ikkagi osta puur ja aedik.  Aja jooksul on nüüd kergemaks läinud ja tekkinud omad rutiinid. Pontu käib nüüd õues enamasti 4 korda päevas. Magab oma puuris/kuudis. Oskab käsu peale istuda ja lamada ja käppa anda. Ning sel ajal kui mul varvas väga valus oli, õppis ta ka ära käskluse "oota". Varb...