Skip to main content

suvepäevadest

Suvepäev(ad) olid toredad. Algus oli küll natuke vihmane; mul oli juba tööle jõudes üks jalg märg, sest mul üks king laseb vett läbi. Puhkemaja koht oli üpris kena; ruumi oli küll vist natuke vähem kui eelmiste aastate kohtades, ehk seal ei olnud sellist avarust, aga muidu oli okei. Vihma enam ei sadanud, aga rohi oli väga märg ja läks ruttu mudaseks. Mõnda aega chillisin niisama; siis hakkas külm ja ma läksin Mölkky-t mängima. 

Pärast seda sai natuke jälle puhatud ja söödud. Kui tünnisaun valmis sai, siis läksime sinna - korraga mahtus meid tünni seitse. Eelmine aasta, ma mäletan, ma istusin muutuva koosseisuga terve õhtu tünnis, aga seekord hakkas kuidagi liiga palav ja ma käisin vahepeal väljas tuulutamas. Selleks ajaks oli päike välja tulnud ja sauna ees päikese käes istudes oli päris mõnus olla; aga tuule käes hakkas jälle jahe. Mingi aeg tulin siis tünnist välja - päris saun oli ka, aga sinna ma ei läinudki - ja vahetasin riided ära. Kui ma paar tundi hiljem grilli ääres külmetasin, siis tuli küll uuesti tahtmine tünni minna, aga mitte nii suur tahtmine, et ma oma külmad märjad riided selga oleks pannud ja läinud. 

Vahepeal sai jälle söödud ja mängitud. Meil oli suurepärane grilllõhe, ikka tõsiselt hea. Siga ja kana olid ka, aga lõhe oli lihtsalt imehea.

Mingi hetk sai natuke ka vibu lastud, mille kõige huvitavam osa oli see, kui üks nool (mitte minu lastud) lendas suurde kuuseoksahunnikusse ja siis mehed terve selle hunniku ümber tõstsid ja lõpuks leidsidki noole sealt alt üles. 

Kui mul õues külmetamisest kõrini sai, läksin sisse ja külmetasin seal edasi. Majal oli ahiküte ja ka mina soojenesin lõpuks üles. Mängisime Dixitit, kus ma kaks korda oleks peaaegu võitnud.

Pärast seda, natuke enne ühte, ajasin ma kõik välja tähesadu (Perseiidid) vaatama. Nagu maal ikka, oli taevas tähti tihedalt täis. Langevaid tähti nägin ka mitut, kuigi vaatama pidi otse üles ja niisi jäi kael ruttu kangeks. 

Kui tähed vaadatud, tegime valitud seltskonnaga veel ühe kaardimängu, kus mul alguses läks päris hästi ja siis enam mitte nii hästi. Igatahes, magama sain ma kuskil kolme paiku

Magada oli palav, aga muidu okei. Voodi oli ka natuke lühike minu jaoks, jalad ulatusid üle ääre. Hommikul kella 9 paiku tulin üles. Siis järgnes kiire hommikusöök, pakkimine ja tagasisõit. Ma oleks ise küll kauemaks jäänud, lahkuma pidima alles kell 12, aga teised läksid kõik ära. Mõned läksid tööle, mõned mitte. Mina ei läinud, kuid kodus kiikasin ikkagi korra oma töökirjakasti ja tegin paar asja siiski ära.

Kokkuvõttes oli tore, aga natuke lühikeseks jäi see üks päevake. Samas, selles kohas ei oleks vist tahtnud ka kauem olla, sest seal mõned puudused olid, nt. pesemisvõimalused olid üsna kasinad. Ja kämpingumajades oli kõrvahargiuputus, aga õnneks me mahtusime kõik peamajja ära, sest osad läksid õhtul tagasi koju.

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j