Pole tükk aega kirjutanud, kuigi kirjutada oleks olnud mitmest asjast. Pontust saab pea iga päev midagi kirjutada, tal oli vahepeal 1-aasta sünnipäevgi ära. On saanud juba päris suureks. Mõned halvad kombed on tal ära läinud, mõned juurde tulnud. Mind hammustatakse ikka. Vahepeal hiljuti olid mu käsivarred ikka täiesti korralikult sinikates, kuna keegi siin harrastas pea iga kord jalutuskäigult tulles üles hüpata ja mind hammustada. Nüüd viimastel päevadel ei ole ta seda teinud, aga õhtul voodis olles tuleb teinekord ikkagi näksutuju peale, seega päris puhtalt ma pääsenud ei ole.
Siis vahepeal (aprilli alguses) käisin ma põlveoperatsioonil ja kargutasin pärast seda 4 nädalat kahel kargul ja pärast seda veel mõnda aega ühel kargul. Juba see üleminek kahelt kargult ühele oli nii tore, kui sain ise asju tassida, nt oma tee- või kohvitassi tuppa tuua. R, käis kogu selle aja ise Pontuga kõik 4 korda päevas väljas, oli hästi tubli, nüüd on minu kord Pontuga kõik väljaskäimised teha (kui ma just kontoris või kuskil mujal ära ei ole), kuigi praegu, puhkuse ajal, käin ma 3 korda väljas, sest hommikul kell 8-9 ei viitsi, esimene jalutuskäik on kella 11 paiku. Pontu peab ilusti vastu, kui tal just mingeid kõhuhädasid ei ole. Siin ükspäev just olid, siis käis R. temaga öösel ka väljas, aga nüüd tundub, et on kõht ilusti korras.
Minu jalg on nüüd parem kui enne oppi, füsioteraapias käin ka ja teen üsna usinalt mulle määratud harjutusi. Need on tegelikult üsna lihtsad ja päris toredad, aga noh, viitsimist on mul ikka vähevõitu. Mitu korda olen harjutusi teinud alles hilja õhtul, sest enne pole viitsinud. :P
Pontuga käime jälle kuulekuskoolitusel ja see on natuke frustreeriv. Ma ei tea, miks, ma ei saa kuidagi asjadega hakkama ja Pontu ka kisub ja sikutab ja R. istub seal ja vaatab kõike seda pealt, kuigi jah, ta vahel harva teeb ka mõne harjutuse kaasa. Ja ma saan vahepeal Pontu peale nii vihaseks ja R. peale ka. Ma ei ole just selline rahulik inimene. Vbl see koolituse õhkkond on ka kuidagi närviline või olen mina närviline, aga igatahes raske on, viimati ma lausa vaatasin kella ja lootsin, et saaks see koolitus ometi rutem otsa.
Ma otseselt ei mäleta, et kutsikakoolitusel päris nii oleks olnud. Kuigi seal ma käisin üksi ja seal ka Pontu tiris igale poole. Aga vbl ma siis lihtsalt ei mäleta, vbl oli seal ikkagi ka raske. Harjutustest teeme praegu: istumist & ootamist, tulemist ja kõrvalkäimist. Pontu saab siis kõvasti maiust ja see koer tuleks vist maiuse peale kuhu iganes. Välja arvatud siis vanni. Aga ta on ka elevil ja viimases tunnis näksas ka natuke käest, kui ma talle piisavalt kiiresti maiust ei andnud. Mul on ikkagi tunne, et ma ei saa ise selle kõigega hakkama. Koeraga ja maiuse andmisega ja siis veel vaja õpetajat ka kuulata ja puha. Raske on kuidagi ja frustreeriv.
Muidu on Pontuga jalutamine ikkagi üsna tore, nüüd ma saan ilusti kõndida ka, see on hea. Kuigi ühel soojal päeval panin oma lahtised suvekingad jalga ja läksin jalutama ja väänasin kohe oma jala ära, aga õnneks läks see ruttu üle, sain isegi lõpuni jalutada. Ning Pontul oli ka üks päev mingi jalahäda, käis korra arsti juures ja sai valurohtu, aga läks ka õnneks ruttu üle. See talvine lonkamine läks tal ka õnneks täitsa iseenesest üle. :)
Siis oma sünnipäeva paiku õnnestus mul koroona koju tuua ja põdesime selle mõlemad läbi, õnneks hästi kergelt, üks päev oli kõrgem palavik (39C), aga siis läks alla ja kadus ruttu ära. Lisaks oli vaid kurguvalu ja nohu, köha ei olnudki. R. ka põdes üsna kergelt, kuigi tal ei ole ühtegi vaktsiinisüsti tehtud.
Mis siis veel uut on? Noh, ma panin end lõpuks autojuhilubade e-õppe koolitusele kirja, täna on esimene loeng, e-õppena ikka. No ma ei tea, mis sellest kõigest saab, aga noh, liikluseeskirjade tundmine on vast ikka kasulik ja esmaabikoolitus kindlasti ka, aga see autoga sõitmise pool, no selles suhtes on mul ikkagi omad kahtlused. Aga no eks näis, mis saab. Ega lubade olemasolu ei tähenda veel, et ma päriselt pean hakkama sõitma, eeldusel, et ma need load ikka kätte saan.
Praegu on mul siis puhkus, sel nädalal hakkas. Midagi erilist pole veel teinud, niisama kodus puhanud ja üleeile käisid sõbrad külas. Orhidee istutasin ka ümber, nüüd püsib teine täitsa ise püsti.
Comments