Skip to main content

Kollaste kalossidega boheemlane

Kui see kõnnib nagu part ja prääksub nagu part, siis on see kaloss, ehk lugu sellest, kuidas minust sai kollaste kalossidega boheemlane. ;) 

Asi sai alguse sellest, et ma läksin uusi suvekingi ostma. Vanad suvekingad, mis olid üliodavad, aga sellegipoolest mugavad, ei olnud kahjuks vastupidavad (kõike ei saa), seega hakkavad vaikselt ära lagunema. Sestap oli mul uusi kingi vaja. Otsustasin, et ostan seekord Ecco kingad, sest need on üldiselt mugavad ja vastupidavad ka, mul on juba Ecco kevad-sügiskingad ja lahtised kingad ja mõlemad on head ja mugavad. Valisin e-poest mõned välja ja läksin päris poodi järele proovima. Poes päris kõik suurusi ja mudeleid ja värve ei olnud, aga hea, et ma proovisin, sest ühed muidu sobivad kingad olid pealt liiga madalad. Kõige mugavamad olid lihtsa disainiga tibukollased kingad. Oleks need olnud valged, oleks ma need kohe ära ostnud. Antud juhul mõtlesin veel paar hetke ja siis ostsin ikkagi ära. Ilusad kollased olid teised ja mugavad ka. :)

Pärast ostlemist sain emaga kohvikus kokku ja näitasin talle ka kingi ja talle meeldisid need ka. Kui ma talle hiljem külla läksin, siis ta oleks hea meelega mulle kõik oma kollased pluusid ära andnud. ;) Ma mõne võtsin ja mõne jätsin. 

R-le need kingad eriti ei meeldinud, aga tookord ma seda nii väga südamesse ei võtnud, kuigi natuke vaidlesime küll. Aga nüüd teise puhkuse ajal, kui ma püüdsin meelde tuletada, mida ma esimese puhkuse ajal tegin, kerkis see teema jälle ülesse ning meievaheline vaidlus ka elavnes, kus R. väitis, et need ei ole kingad, need on kalossid, ja mina vaidlesin vastu, et ei ole nii. Kui keegi ütleb "kaloss", siis mulle tulevad meelde mu vanaema vanad mustad kalossid ja ma mitte kuidagi ei saanud oma tibukollaseid kingakesi nendega samasse patta panna. Lisaks ma väitsin seda, et ka kalossid on kingad, millega R. polnud alguses nõus, aga wikipedia toetas õnneks mind. Lisaks oli seal ka üks pilt päris ilusatest kalossidest, mis olid küll musta värvi, aga ilusad läikivad ja kontsaga ja puha. 

Aga R. vist arvab jah, et ma olen natuke hulluks läinud, et ostsin endale kalossid ja veel kollased ka. ;) Ta kutsus mind sellepeale boheemlaseks. Ma võtsin seda komplimendina, kuigi iseloomu poolest ma nüüd küll boheemlane ei ole, aga riietumisstill võib-olla mingil väga väikesel määral on kah. Näiteks ma kannan suviti südamerahuga sokke ja sandaale. Siis ei hakka mu varbad külmetama ega kingad hõõruma, mida vastasel juhul vahel ikkagi ette tuleb. 

Ahjaa, ma mõõtsin enne kingapoodi minekut oma jalad ära ka ja sain teada, et mu vasak jalalaba on umbes 1 cm pikem kui parem. Vat siis. 

Need kollased, kollased, kollased... kingad :)

Comments

Popular posts from this blog

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...