Skip to main content

Kollaste kalossidega boheemlane

Kui see kõnnib nagu part ja prääksub nagu part, siis on see kaloss, ehk lugu sellest, kuidas minust sai kollaste kalossidega boheemlane. ;) 

Asi sai alguse sellest, et ma läksin uusi suvekingi ostma. Vanad suvekingad, mis olid üliodavad, aga sellegipoolest mugavad, ei olnud kahjuks vastupidavad (kõike ei saa), seega hakkavad vaikselt ära lagunema. Sestap oli mul uusi kingi vaja. Otsustasin, et ostan seekord Ecco kingad, sest need on üldiselt mugavad ja vastupidavad ka, mul on juba Ecco kevad-sügiskingad ja lahtised kingad ja mõlemad on head ja mugavad. Valisin e-poest mõned välja ja läksin päris poodi järele proovima. Poes päris kõik suurusi ja mudeleid ja värve ei olnud, aga hea, et ma proovisin, sest ühed muidu sobivad kingad olid pealt liiga madalad. Kõige mugavamad olid lihtsa disainiga tibukollased kingad. Oleks need olnud valged, oleks ma need kohe ära ostnud. Antud juhul mõtlesin veel paar hetke ja siis ostsin ikkagi ära. Ilusad kollased olid teised ja mugavad ka. :)

Pärast ostlemist sain emaga kohvikus kokku ja näitasin talle ka kingi ja talle meeldisid need ka. Kui ma talle hiljem külla läksin, siis ta oleks hea meelega mulle kõik oma kollased pluusid ära andnud. ;) Ma mõne võtsin ja mõne jätsin. 

R-le need kingad eriti ei meeldinud, aga tookord ma seda nii väga südamesse ei võtnud, kuigi natuke vaidlesime küll. Aga nüüd teise puhkuse ajal, kui ma püüdsin meelde tuletada, mida ma esimese puhkuse ajal tegin, kerkis see teema jälle ülesse ning meievaheline vaidlus ka elavnes, kus R. väitis, et need ei ole kingad, need on kalossid, ja mina vaidlesin vastu, et ei ole nii. Kui keegi ütleb "kaloss", siis mulle tulevad meelde mu vanaema vanad mustad kalossid ja ma mitte kuidagi ei saanud oma tibukollaseid kingakesi nendega samasse patta panna. Lisaks ma väitsin seda, et ka kalossid on kingad, millega R. polnud alguses nõus, aga wikipedia toetas õnneks mind. Lisaks oli seal ka üks pilt päris ilusatest kalossidest, mis olid küll musta värvi, aga ilusad läikivad ja kontsaga ja puha. 

Aga R. vist arvab jah, et ma olen natuke hulluks läinud, et ostsin endale kalossid ja veel kollased ka. ;) Ta kutsus mind sellepeale boheemlaseks. Ma võtsin seda komplimendina, kuigi iseloomu poolest ma nüüd küll boheemlane ei ole, aga riietumisstill võib-olla mingil väga väikesel määral on kah. Näiteks ma kannan suviti südamerahuga sokke ja sandaale. Siis ei hakka mu varbad külmetama ega kingad hõõruma, mida vastasel juhul vahel ikkagi ette tuleb. 

Ahjaa, ma mõõtsin enne kingapoodi minekut oma jalad ära ka ja sain teada, et mu vasak jalalaba on umbes 1 cm pikem kui parem. Vat siis. 

Need kollased, kollased, kollased... kingad :)

Comments

Popular posts from this blog

mmxxiii

Täna on küll viimane aeg teha ära eelmise aasta kokkuvõte, aasta 2022 oma siis. Ega ma sellest väga palju enam ei mäleta ka. Aga mul oli põlveopp, millele järgnes 5 nädalat kargutamist ja siis sügisel käisin töökaaslastega spaas. Vahepeal oli suvi kah, siis käisime Pontuga ujumas. Ja kutsapargis käisime ka mitmeid kordi. Vaatame resolutsioonid ka üle, 2022 a. lubadused: * tegele Pontuga Ikka tegelesin :) Käisime kutsapargis ja jalutamas ja olime/mängisime niisama koos. Kaisutasime kah.  * ära üle tööta Vot - ei töötanudki! Selle vastu aitas Pontu ilusti - nüüd ma jõuan kella 10-ks tööle ja olen kella 6-ni ja väga palju ületunde enam ei tee.  * hoolitse oma tervise eest Jah, sain põlve korda ja tegin harjutusi. Ja vahetasin perearsti ära, sest mu vana perearst läks pensionile ja siis ma sain automaatselt uue, aga see uus on linna teises otsas, seega ma võtsin sama arsti, kes on emal-isal ja vennal. Minu meelest on ta tore ja asjalik.  P.S. Tuli meelde nüüd, et me käisime (vist augustis)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat ort

Viini reis

Viin, Austria, 29.06 – 02.07.2018 NB! Need, kes ei viitsi tervet juttu lugeda, siis kerige lõppu, seal on kokkuvõte. Neljapäev, 28.06. Sõitsime kella kolmese rongiga Tallinnasse, kus olime endile üheks ööks kinni pannud toa GO Shnelli Hotellis, mis asub kohe raudteejaama kõrval. Lennujaamas pidime olema kell 5 hommikul. Olime enne tükk aega mõelnud, kuidas ikkagi toimida, kas minna varem ja ööbida hotellis, kusjuures alguses kaalusime ainult Ülemiste Hotelli, aga seal olid alles vaid kallid toad. Korra mõtlesime ka, et sõita Tallinnasse öise bussiga, aga seda varianti me mõlemad ikkagi pelgasime, sest mis saab siis, kui midagi juhtub ja me oleme alles Tartus ja juba 3-4 tunni pärast peaksime olema Tallinna lennujaamas. Pealegi oleks me sellise variandi puhul pidanud olema kas terve öö üleval või oleks saanud ainult mõned tunnid magada. Otsustasime siis lõpuks Shnelli hotelli kasuks, kuna rongiga minnes on see tõesti kohe sealsamas ja lisaks oli tuba ka mõistliku hinnaga j