Skip to main content

ma hakkan vist vanaks jääma

Mulle vanasti ikka meeldis selline palavus, aga praegu ma tunnen, et võiks juba jahedamaks minna. Muidugi, kui oleks 15 kraadi ja sajaks, ega siis ka suvega rahul ei oleks. See optimaalne temperatuurivahemik on ikka nii väike, et raske on sellele pihta saada. Enamasti on ikka liiga palav või liiga jahe.

Samas, sellise ilmaga on mõnikord ja mõnes kohas vägagi mõnus olla. Eile käisin koos vanematega Shakespearis söömas ja seal mäe peal, kus puhus tuuleke ja päikest ei paistnud, oli küll hiiglama tore olla. Ja siis Jaaniõhtul käisin koos Ududega Orava maakohas, seal oli ka väga mõnna.  

Ja mida ma siis veel oma puhkuse jooksul teinud olen - kusjuures, ei olegi midagi väga erilist. Lihtsalt puhanud. :) Seegi on tore. 

Laupäeval olime Orava maakohas Kupi sünnal, aga siis oli veel selline jahedapoolsem ilm, aga mitte ka just väga külm, natuke oli sadanud ka. Pühapäeval käisid vanemad mul külas.  Esmaspäeval käisime R-ga korra linnas paaris poes. Teisipäev oli siis Jaaniõhtu, see möödus väga mõnusalt Orava maakohas. Kolmapäeval läksin vanematele külla. Neljapäeval käisin koos vanematega Diivaniparadiisis mulle sünnipäevakinki ostmas ja pärast istusime natuke Revalis ka - seal oli samuti päris mõnna. Reedel ei käinudki kuskil, siis tuli uus diivan ja isa ja R. panid selle koos kokku (ma käisin ainult korra õues prügikasti juures pappi ära viimas). Laupäeval olimegi siis koos Shakespearis ja täna ma peaksin homseks ette valmistama - homme tuleb perekonnaga sünnipäeva pidamine. Homsest hakkab vist sadama ka ja läheb jahedamaks.

Et siis... ma juba olengi pool kuud 35-aastane olnud. Ei tea, mingit olulist erinevust nagu ei tunne. Mingeid elukokkuvõtteid ei viitsi ka väga teha, aga täiskasvanuks igatahes ei ole veel saanud. :P Mulle hakkab juba tunduma, et ma olen ja saangi olema terve oma elu "mina ise", mitte täiskasvanud inimene, nagu ma varem arvasin. :D

 
Orhidee hakkas ka just sünnipäevaks õitsema ja nüüd õitseb edasi :)

Comments

Popular posts from this blog

Magasin. Magasin. Magasin.

Ja ma ei mõtle selle all LIFO tüüpi dünaamilist andmestruktuuri (sorri, itikate naljad), vaid ikkagi und. Und, mida jätkus mul 16-ks tunniks. :P Mingisugune rekord võiks see ju olla. Ja kui ei ole, siis on rekord kohe kindlasti see, et ma läksin eile õhtul magama kell pool üksteist. Õhtul. Pool üksteist. Ja magasin nii umbes kella poole kolmeni. Oeh, oli see vast uni. Hää uni. Oeh. Järgmine nädal on enam-vähem OK, ühe referaadi tähtaeg küll on, aga see on üsna põnev referaat, mille jaoks materjali otsides ma mingil hetkel hakkasin mõtlema, kuidas oleks siis olnud, kui ma oleksin sündinud UK-s ja läinud Cambridge'i ülikooli. Ei tea. Äkki järgmises elus saan teada. Muuseas, kui Krüptoloogia õppejõud sel nädalal ühes loengus ütles "previous slide", siis mina loomulikult kuulsin "previous life". Ei tea, äkki käisingi eelmises elus Cambridge'is. Aga see selleks. Sest ülejärgmine nädal tuleb eriti tore. Esiteks on mul seal kaks kontrolltööd - üks, mida ma ei oska,...

Üks

Mind on üks! Saage sellest juba lõpuks aru. Ega ma ise ka selle üle nii väga õnnelik ei ole, aga kurat võtaks, et ka kõik muudkui seda meenutama peavad. Peer pressure, no kurat võtaks, või lihtsalt kuramuse pressure. Teate ka kui raske on olla positiivne, kui kõik sulle seda pidevalt meelde tuletavad, kas siis üht pidi või teist, meelega või hea meelega. Kuradi pärast, ma hakkangi mingiks kuradima karjäärimutiks, et mul sobiv vabandus oleks ja mind lõpuks rahule jäetaks. No kurat küll.