Skip to main content

ma hakkan vist vanaks jääma

Mulle vanasti ikka meeldis selline palavus, aga praegu ma tunnen, et võiks juba jahedamaks minna. Muidugi, kui oleks 15 kraadi ja sajaks, ega siis ka suvega rahul ei oleks. See optimaalne temperatuurivahemik on ikka nii väike, et raske on sellele pihta saada. Enamasti on ikka liiga palav või liiga jahe.

Samas, sellise ilmaga on mõnikord ja mõnes kohas vägagi mõnus olla. Eile käisin koos vanematega Shakespearis söömas ja seal mäe peal, kus puhus tuuleke ja päikest ei paistnud, oli küll hiiglama tore olla. Ja siis Jaaniõhtul käisin koos Ududega Orava maakohas, seal oli ka väga mõnna.  

Ja mida ma siis veel oma puhkuse jooksul teinud olen - kusjuures, ei olegi midagi väga erilist. Lihtsalt puhanud. :) Seegi on tore. 

Laupäeval olime Orava maakohas Kupi sünnal, aga siis oli veel selline jahedapoolsem ilm, aga mitte ka just väga külm, natuke oli sadanud ka. Pühapäeval käisid vanemad mul külas.  Esmaspäeval käisime R-ga korra linnas paaris poes. Teisipäev oli siis Jaaniõhtu, see möödus väga mõnusalt Orava maakohas. Kolmapäeval läksin vanematele külla. Neljapäeval käisin koos vanematega Diivaniparadiisis mulle sünnipäevakinki ostmas ja pärast istusime natuke Revalis ka - seal oli samuti päris mõnna. Reedel ei käinudki kuskil, siis tuli uus diivan ja isa ja R. panid selle koos kokku (ma käisin ainult korra õues prügikasti juures pappi ära viimas). Laupäeval olimegi siis koos Shakespearis ja täna ma peaksin homseks ette valmistama - homme tuleb perekonnaga sünnipäeva pidamine. Homsest hakkab vist sadama ka ja läheb jahedamaks.

Et siis... ma juba olengi pool kuud 35-aastane olnud. Ei tea, mingit olulist erinevust nagu ei tunne. Mingeid elukokkuvõtteid ei viitsi ka väga teha, aga täiskasvanuks igatahes ei ole veel saanud. :P Mulle hakkab juba tunduma, et ma olen ja saangi olema terve oma elu "mina ise", mitte täiskasvanud inimene, nagu ma varem arvasin. :D

 
Orhidee hakkas ka just sünnipäevaks õitsema ja nüüd õitseb edasi :)

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...