Mul on hea tuju. Mul on ka kõht täis nämmat banaani-šokolaadi-mandlipannkooki, mis ei olnud küll nii hea, kui kirssidega, sest kirsid on hapukad ja banaanid ei ole, aga ikkagi äärmiselt maitsev. Nämm-nämm. Ja kool on selleks nädalaks läbi ja ilm on ilus (hetkel; enne sadas, aga see ei häirinud mind) ja üleüldse. Ehk siis mul on hea tuju. Ja seetõttu kõik see negatiivne jutt, mis nüüd võib-olla siia järgneb, ei ole tegelt üldse negatiivne, vaid pigem pisut negatiivse kaldega positiivne või lihtsalt vähem positiivsem või äkki isegi seda mitte. Ma ei saa masendavalt kõlada, kui mul hea tuju on. Ehh, ma ei saa ise kah hästi aru, mis segast juttu ma siin ajan, täpselt nagu eile audika ees. Sellest hiljem pikemalt.
Aga täna oli mul isegi huvitav loeng ja marvan, et ma sain > 90% sellest kah aru. Tavaliselt saan ma nii umbes poole. Näiteks teisipäeval ma istusin seal ja kuulasin ja mõtlesin, et huvitav, kas ma olen siin ainus, kes pooltest asjadest aru ei saa. Ma tean, et osad inimesed seal on targad ja saavad kindlasti rohkem aru kui mina, sest nad küsivad küsimusi ja tavaliselt selliseid, millest ma ei saa aru. Nojah, ja siis ma mõtlesin, et huvitav, kas nad sellest saavad aru, et mina ei saa pooltest asjadest aru, või suudan ma piisavalt tarka nägu teha. Aga noh, vähemalt saan ma pooltest asjadest aru, eks ole? Aga täna oli jah täitsa huvitav.
Eile läksin ma audika ette oma ülesande lahendust seletama ja seletasin nii, et ma ise kah aru ei saanud, mis jama ma täpselt ajasin. Ja siis õppejõud andis mulle mingi pastaka-kujulise asjanduse ja ütles, et näita sellega, ja ma siis näitasin, nagu pastaga ikka näitasin, aga siis tuli välja, et see oli hoopis see punase laseri värk, ja siis ma otsisin veidi aega seda pagana nuppu, kust ma ta sisse saaks vajutada. Ja siis kui ma tagasi oma kohale läksin, siis seesamunegi irvitas minu üle! Võib-olla oli tegemist julgustava naeratusega, aga millegipärast ma kahtlen selles. Liiga irvelik. Aga noh, las irvitab kui tahab. Ta on nagunii möku. Ei, ma ei hakka jälle silda ületama ja põletama, milleks? Seekord ma lihtsalt ignoorin seda silda. Või midaiganes.
Hmm, mu negatiivsed asjad, mis ei ole tegelt üldse negatiivsed, said vist otsa. Imelik. Hmm, okei igatahes. Ma näiteks avastasin, et mulle meeldib gooti rock. Või noh, ei avastanud, et ta mulle meeldib, vaid avastasin, et selle müstilise muusika, mis mulle meeldib, nimi on gooti rock. Siis ma avastasin sellise laheda koha nagu last.fm, kus saab muusikat kuulata. Lahe ju. Siis ma õppisin täna uue eesti keelse sõna ära - nake. Lahe, eks.
Õppejõud oli täna kah hoos, võib-olla talle kah meeldis see loeng. Igatahes rääkis ta argumentide ära söömisest, magasinide kokkukukkumisest ja suure kerega paksust IF-ist. Ja ka sellest, kuidas allpool olevaid asju ei näpita. Ning siis üks poiss ütles 'dšampida dšamp tabelisse, kust ta edasi dšampib'. Väga lõbus & huvitav.
Eile näidati meile, et dušš võib kirjutada kui dushsh ja minu meelest oli see kohutavalt imelik, aga siis ma nägingi, subtiitrites vist, kuidas oligi dushsh kirjutatud. Oli küll imelik.
Ja ma õppisin ühe laheda inglise keelse sõna kah ära - prestidigitation. Paar minutit tagasi tundus ta veel lahedam, kui ma arvasin, et ta on võlutrikk, aga nüüd ma vaatasin järele ja leidsin, et ta on täpsemalt ikkagist sõrmeväledustrikk ja nüüd sõnale peale vaadates ma näen, et on jah digit sees. Nüüd ei ole enam nii lahe, aga lahe on ikka. Aga eks ma siis ei kasuta seda nii massiliselt kui mul kavas oli... hmm.. prestidigitatsioon.
Igatahes, ega keegi (ja teised kah) äkki ei tea, kust pontsikuid osta saab? Selliseid auguga ja rasvaseid, nagu vanal hääl ajal iga nurga peal müüdi. Ma hakkan juba kartma, et neid ei tehtagi enam. Hetkel on mul kõht küll pannkooki täis, aga vahepeal oli jube isu ja võib-olla tuleb varsti jälle...
Aga täna oli mul isegi huvitav loeng ja marvan, et ma sain > 90% sellest kah aru. Tavaliselt saan ma nii umbes poole. Näiteks teisipäeval ma istusin seal ja kuulasin ja mõtlesin, et huvitav, kas ma olen siin ainus, kes pooltest asjadest aru ei saa. Ma tean, et osad inimesed seal on targad ja saavad kindlasti rohkem aru kui mina, sest nad küsivad küsimusi ja tavaliselt selliseid, millest ma ei saa aru. Nojah, ja siis ma mõtlesin, et huvitav, kas nad sellest saavad aru, et mina ei saa pooltest asjadest aru, või suudan ma piisavalt tarka nägu teha. Aga noh, vähemalt saan ma pooltest asjadest aru, eks ole? Aga täna oli jah täitsa huvitav.
Eile läksin ma audika ette oma ülesande lahendust seletama ja seletasin nii, et ma ise kah aru ei saanud, mis jama ma täpselt ajasin. Ja siis õppejõud andis mulle mingi pastaka-kujulise asjanduse ja ütles, et näita sellega, ja ma siis näitasin, nagu pastaga ikka näitasin, aga siis tuli välja, et see oli hoopis see punase laseri värk, ja siis ma otsisin veidi aega seda pagana nuppu, kust ma ta sisse saaks vajutada. Ja siis kui ma tagasi oma kohale läksin, siis seesamunegi irvitas minu üle! Võib-olla oli tegemist julgustava naeratusega, aga millegipärast ma kahtlen selles. Liiga irvelik. Aga noh, las irvitab kui tahab. Ta on nagunii möku. Ei, ma ei hakka jälle silda ületama ja põletama, milleks? Seekord ma lihtsalt ignoorin seda silda. Või midaiganes.
Hmm, mu negatiivsed asjad, mis ei ole tegelt üldse negatiivsed, said vist otsa. Imelik. Hmm, okei igatahes. Ma näiteks avastasin, et mulle meeldib gooti rock. Või noh, ei avastanud, et ta mulle meeldib, vaid avastasin, et selle müstilise muusika, mis mulle meeldib, nimi on gooti rock. Siis ma avastasin sellise laheda koha nagu last.fm, kus saab muusikat kuulata. Lahe ju. Siis ma õppisin täna uue eesti keelse sõna ära - nake. Lahe, eks.
Õppejõud oli täna kah hoos, võib-olla talle kah meeldis see loeng. Igatahes rääkis ta argumentide ära söömisest, magasinide kokkukukkumisest ja suure kerega paksust IF-ist. Ja ka sellest, kuidas allpool olevaid asju ei näpita. Ning siis üks poiss ütles 'dšampida dšamp tabelisse, kust ta edasi dšampib'. Väga lõbus & huvitav.
Eile näidati meile, et dušš võib kirjutada kui dushsh ja minu meelest oli see kohutavalt imelik, aga siis ma nägingi, subtiitrites vist, kuidas oligi dushsh kirjutatud. Oli küll imelik.
Ja ma õppisin ühe laheda inglise keelse sõna kah ära - prestidigitation. Paar minutit tagasi tundus ta veel lahedam, kui ma arvasin, et ta on võlutrikk, aga nüüd ma vaatasin järele ja leidsin, et ta on täpsemalt ikkagist sõrmeväledustrikk ja nüüd sõnale peale vaadates ma näen, et on jah digit sees. Nüüd ei ole enam nii lahe, aga lahe on ikka. Aga eks ma siis ei kasuta seda nii massiliselt kui mul kavas oli... hmm.. prestidigitatsioon.
Igatahes, ega keegi (ja teised kah) äkki ei tea, kust pontsikuid osta saab? Selliseid auguga ja rasvaseid, nagu vanal hääl ajal iga nurga peal müüdi. Ma hakkan juba kartma, et neid ei tehtagi enam. Hetkel on mul kõht küll pannkooki täis, aga vahepeal oli jube isu ja võib-olla tuleb varsti jälle...
Comments
Nope, haven't read anything by Rushdie.