Skip to main content

aspretum

ehk konarlik, ebatasane ja kivine koht. Mul jälle ei tulnud ühtegi mõtet, mida päälkirjaks panna, aga sõnaraamat kohe siin kõrval ;)

"Savoy ball" oli lahe. Mulle nii meeldis. Balletid võivad olla küll *nii* ilusad, ja ongi, aga operetid on jälle *nii* lahedad. Tahaks veel mõnda näha. Ja selle saundträkki tahaks kah. Igatahes, lõpuks tuli ta mulle jube tuttav ette; mõned siin väidavad, et see oli kunagi telkus, aga mulle jälle tundub, et ma lugesin selle kohta. Võib-olla lugesingi kunagi, kui mõtlesin, kas minna vaatama. Ja nüüd läksingi. Ja lahe oli. :)

Eile vaatasin ma ETV-st teatrit. Tšehhovi Onu Vanjat. Üpriski masendav, samas jälle teiste Tšehhovi teoste (mida ma lugenud olen) kõrval üks selline positiivsem.

Ma nägin pargis parte! Siin samas, üle tee pargis, ühes suuremas lombis oli kaks parti, üks oli emane ja teine ei olnud. Neljapäeval nägin, õhtul, siis kui teatrisse läksin. :) Ja teatrist tulles oli bussipeatuses pingil kass.

Kui ma oleksin omal ajal mat. loogika praktikumides teadnud, et ma kunagi ise selliseid programme tegema hakkan, siis... siis oleks mul väga hea meel olnud, et mul sinnani veel mitu aastat aega on. Ei, mulle meeldis mat. loogikas see osa väga. Võimalik, et varsti ei taha ma enam ühtki sekventsi enam kunagi näha! Vihje: uurige välja, mis asi on sekvents ja hakake mind sellega piinama. ;)

Ja lõpetuseks üks väike anekdoot: Toimub Eesti NSV-s arstiteaduse eksam, tuleb tudeng sisse, näidatakse talle kaht inimese luukere, üks mehe, teine naise oma, ja küsitakse, kes need on. Tudeng vaatab, mõtleb, ei oska öelda. Eksamineerija küsib juba peaaegu meeleheites: "Seda te ka ei tea! Mida teile siin viimased kuus aastat siis õpetatud on?" Tudeng vaatab veel, mõtleb, ja vastab siis kõheldes: "Äkki Marx ja Engles..."

Okei, võib-olla ei olnud naljakas; mina küll muigasin. Ja siis läksin järgi vaatama, et kas Engels oli siis naine või. Ei olnud. Ega ma ei arvanudki, tegelt. Või noh, kui ta abielus oli, siis ta naine oli ju kah Engels. Või kui ta ei olnud, siis vähemalt ta emagi.

Comments

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...