Skip to main content

kasutuid fakte, võibla üks kasulik kah

* Mul on nüüd laes ufo, selline ufolik ja vilgutab punast tulukest.

* Tasku Rahva Raamatust maksis Jane Austeni raamat kaks korda rohkem kui Kaupsi Apollos. Kui ma nüüd järgi mõtlen, siis Ülikooli Raamatupoes oleks see võib-olla veelgi odavam olnud.

* Ma nägin unes suurt musta koera, keda ma mitte kübetki ei kartnud, ja hunnikut liblikaid, kelle eest ma karjudes ühest toast teisse jooksin. Õudne oli!

* Järjekordne geneetiliselt muundatud mutantelukafilm, seekord oli selleks siis kala, mitte hai, vaid selline kalajam. Nagu haug või latikas või midagi sellist. Küllaltki suur küll. Tegelt oli neid lausa mitu ja viimane ikka kõige suurem! Ja erinevalt teistest sarnastest filmidest, see naine, kes mehega sohu läks, ei olnudki see naine, kes mehega uuu-romantikat tunda sai. Uuu-romantika oli mehel, kes sohu läks, hoopis naisega, kes juba varem sohu oli läinud. Naise, kes koos mehega sohu läks, sõi kala ära. Ja romantiline peaaegu lõpp oli selline, kes mees ja naine koos päikeseloojangusse (või -tõusu või lihtsalt -olekusse) ujusid. Päris lõpp oli selline, kus naise eelmine mees pisikeste kalakeste poolt ära söödi. Võimalik, et kui film edasi oleks kestnud, siis oleksid mees ja naine kah pisikeste kalakeste kõhtu jõudnud, seega õige koht lõpetada.

* Ma lugesin telekavast üht Meestekava artiklit - kui tahad kurjategijat püüda, mõtle kui kurjategija, kui tahad meest püüda, mõtle kui mees - ja seal igatahes õpetati, kus lisaks ööklubidele veel naisi võib leiduda. Sellised kohad olid välja toodud nagu tantsukursused, kunstigaleriid, näiteringid, veinidegusteerimised, jmv. Aga põhilised õpetussõnad olid siis, et käige igal pool, kus on palju naisi, ja flirtige niipaljudega kui vähegi võimalik, siis on suurem tõenäosus, et mõni ikka näkkab. Ma küll otsisin Naistekavast analoogilist artiklit selle kohta, kus mehi leidub, aga seal oli ainult õnnetust armastusest ülesaamise artikkel. Ma ei lugenud.

* Heleroheline harilik on nüri.

* Ema tegi pühadeks pashat. Hää oli. Kriiipi nämm-nämm.

* Hetkel kuulan: Boney M. "Rasputin" :)

Comments

Orav said…
Muide, Ülikooli Raamatukogus oleks see olnud suisa tasuta...:-) Ainus halb asi selle juures on see, et sa poleks saanud seda endale jätta.
suxu said…
Tõsi ta on. Ja kunagi ma isegi käisin raamatukogus, niimoodi regulaarselt. Iga nädal tõin endale uusi raamatuid ja viisin vanu ära. Aga see oli nii kümme aastat tagasi, varemgi.

Popular posts from this blog

Bulliga vesi

Njah. Alustaks siis ühest unenäost, mis oli mingis mõttes isegi vist naljakas. Asi oli nimelt selline, et mingi kutt kirjutas mulle, aga kasutas ühe teise kuti aadressi, kes oli tegelt surnud. See veel ei ole naljakas. Marvan. Aga siis ma igatahes sain kokku selle teise kuti õe/tüdruku/sõbra/misiganesega ja me hakkasime rääkima ja jutt läks sellele, et ta käib kooris. Ma siis küsisin, et kas Noortekooris, ja ta vastas, et ei, aga ta on Noortekooriga koos esinenud ja tunneb sealt inimesi. Ma siis mainisin, et mina tunnen sealt kah inimesi ja et üks neist on ajaloolane. Mille peale see tüdruk läks näost täiesti valgeks, silmad läikisid paanikast ja üleüldse oli terve ilme üks suur hirm ja õudus ja surmahirm ja muu selline. Ja siis ma vist kirjeldasin Udu, mille peale ta ütles sellise tohhhutu kergendusohkega, et "Ah Laura". Mulje jäi, et kooris käib mingi üliõudne ajaloolane. Kas käib? Nõnna. Aga nüüd veidike, kuigi mitte liiga palju, ülikooli teemal. Nimelt tegelesin ma teise...

maailma parim kanasalat

... tuleb ruttu-ruttu pärast söömist külmkappi panna, muidu ma söön ta ülenisti ära. Aga mis mul muud üle jääb, kui mulle kord juba selline äärmiselt tore ja kasulik raamatuke kingiti. Sest ma olen ju salatihull. Salat, minu arm, minu kirg. Noh, esmalt küll söömine, aga ega tegemine pole kah nii hull, peaasi, et pärast ikka süüa saab. Ma fännan jogurtikastet. Nämma. Ja homme teeme jälle uue salati - iga päev uus salat. Ma olen paradiisi sattunud. :)

mmxxiv

Tahaks seekord aasta kokkuvõtte kähku ära teha, siis saab rahulikult muud juttu ka ajada. Vaatame siis, mis aastast 2023 meelde on jäänud... Jaanuarist ei mäleta eriti midagi, tõenäoliselt oli lumine. Ei, alguses isegi ei olnud, aga lõpupoole vist juba oli. Sõidutunde tegin ka enam-vähem usinalt, kuigi sel hetkel mul veel eriti hästi asjad välja ei tulnud. Kippusin lumehangedesse sõitma. Veebruaris ma astusin auku. Siis oli küll suur lumi. Käisime K. ja kutsadega jalutamas, läksime üle võõra lumise põllu ja ma astusin jalgapidi auku ja jäin sinna natukeseks kinni ka. Aga lõpuks sain ikka välja ja midagi hullu ei olnudki, saabas/jalg said märjaks.  Märtsis vist käisin korra õhtul pimedas autoga sõitmas (pimeda aja koolitus) ja leidsin, et see ei olnud üldse tore, sest noh, pime oli. Aprillis ma käisin kutsapargis ja suutsin mingis pisikeses lohus oma jala nii välja väänata, et see läks hullult paiste ja ma käisim EMOs; luud olid õnneks terved, aga pärast seda kandsin oma 3-4 nädalat...