Oeh, mul oli nii tore puhkus. Kaks nädalat, millest 8 päeva veetsin Küprosel. Seal oli tõsiselt mõnna - palmid, päike, meri ja kiisud. Sooja oli u 30 kraadi. Sai ringi sõidetud ja huvitavaid asju vaadatud, aga jäi ka aega niisama rannas olla, kas siis päikest võtta või päevavarju all tukastada või meres hulpida. Rand oli seal ilus liivane ja meri oli ilus roheline ja mõnus soolane. Ega ma seal väga ujuda ei viitsinud, heitsin lihtsalt selili ja lasin lainetel end kaldale uhtuda.
Kui tagasi siia jõudsin, oli kolm päeva selline tunne, et peaks vist talveunne jääma. Algselt ma mõtlesin, et mul on kohvi võõrutusnähud peal, kuna reisil jõime igal hommikul kohvi ja päeval ka mõnikord. Ega ma ei teagi, mis see oli, aga nüüd läks üle. Hakkan vist harjuma sellega, et olen tagasi siin külmal, lumisel maal.
Eilne lumesadu oli tegelikult väga ilus. Istusin oma soojas kodus ja vaatasin aknast välja.
Homme tuleb siis tööle minna. Mulle see mõte väga ei meeldi, aga mis mul ikka üle jääb. Osade töökaaslastega sain juba reedel kokku, ühe kolleegi soolaleivapeol. Ajasime juttu ja naersime ja mul on tõeliselt lahedad kolleegid. Tegelikult pole ka tööl endal väga viga, kui pidevalt ei oleks seda tormamist ja kiirustamist ja kõike ei oleks vaja kohe. Ega mul on ka rahulikumaid aegu olnud, siis oli päris tore.
Plaanis on ka nüüd natukene vabamalt võtta, aga eks paistab, mis sellest välja tuleb. Nüüd on ka õhtud pikad ja pimedad, seda raskem on töölt ära minna. Aga ma ikkagi püüan.
Kui tagasi siia jõudsin, oli kolm päeva selline tunne, et peaks vist talveunne jääma. Algselt ma mõtlesin, et mul on kohvi võõrutusnähud peal, kuna reisil jõime igal hommikul kohvi ja päeval ka mõnikord. Ega ma ei teagi, mis see oli, aga nüüd läks üle. Hakkan vist harjuma sellega, et olen tagasi siin külmal, lumisel maal.
Eilne lumesadu oli tegelikult väga ilus. Istusin oma soojas kodus ja vaatasin aknast välja.
Homme tuleb siis tööle minna. Mulle see mõte väga ei meeldi, aga mis mul ikka üle jääb. Osade töökaaslastega sain juba reedel kokku, ühe kolleegi soolaleivapeol. Ajasime juttu ja naersime ja mul on tõeliselt lahedad kolleegid. Tegelikult pole ka tööl endal väga viga, kui pidevalt ei oleks seda tormamist ja kiirustamist ja kõike ei oleks vaja kohe. Ega mul on ka rahulikumaid aegu olnud, siis oli päris tore.
Plaanis on ka nüüd natukene vabamalt võtta, aga eks paistab, mis sellest välja tuleb. Nüüd on ka õhtud pikad ja pimedad, seda raskem on töölt ära minna. Aga ma ikkagi püüan.
Comments