Oli meil siin üks õhtu selline keskmise suurusega tüli, mis sai alguse sellest, et R. võitis mind ühes arvutimängus ja ma sain pahaseks. Mõnda aega kannatasin küll, hambad ristis ja pisarad silmas, aga ikka tuli kõik välja. Ma ei oska oma pahameelt vaka all hoida või kuhugi ära kaotada, ma pean ikka kõik välja elama, alles siis saan rahu. Igatahes, see selleks, aga järgmine päev hakkasin sel teemal mõtlema.
Mõned inimesed arvavad, et tõeline armastus on siis, kui üldse ei tülitseta ja teised jälle, et ilma tülideta ei ole mingi õige suhe. Mina ei nõustu kummagagi või siis nõustun hoopis mõlemaga. Ma arvan, et asi on inimestes. On olemas selliseid inimesi, kes on ise harmoonilised või siis moodustavad koos harmoonilise paari, sobituvad teineteisega ja moodustavad ühe ilusa ümmarguse terviku.
Aga siis on ka teistsuguseid inimesi, näiteks nagu mina. Ma ei kujuta ette, milline peaks olema mu kaaslane, et me kunagi ei tülitseks. Väga rahulik ja väga tallaalune, aga ma ei usu, et sellest piisaks. Kui ma ikka närvi lähen, siis mind ajab närvi ka see, et teine pool närvis ei ole. Ausalt. Mind ärritab see, kui keegi on liiga rahulik, siis kui mina olen närvis. Ja tõenäoliselt ajaks mind mingi hetk ka see tallaalulisus närvi. Kui mees oleks alati nõus kõigega, mis ma otsustan või välja pakun, siis ma arvan, et ma mingi hetk ärrituksin, et miks ta ise kunagi mingeid ettepanekuid ei tee või midagi ära ei otsusta vms.
Seega ma olen selline nurgik, kellega koos ikka kera ei moodusta. Võib-olla kuubi või mingi tahuka vms. Dodekaeedri äkki. Ma pidin küll guugeldama, milline see dodekaeeder välja näeb, aga minu meelest päris kena.
Igatahes, tulles tagasi suhete teemale ja täpsemalt minu suhte juurde, siis püüan ära tuua need põhjused, miks me tülitseme:
1) Ma püüan tõsist juttu ajada ja ta arvab, et ma õiendan. Ausalt, ma olen temaga pikad õiendused maha pidanud ilma ise sellest aru saamata. Kas see, kui ma ütlen, et ta teeb midagi valesti või võiks paremini teha on kohe kindlasti õiendamine? Kuigi, kui nüüd aus olla, ega mulle ka eriti ei meeldi, kui keegi mulle ütleb, et ma teen midagi valesti või võiksin paremini teha. Ma kipun siis päris pahaseks saama.
2) Kui ma temaga õiendan.
3) Kui mul on paha tuju ja ma tahan seda ilmtingimata temaga jagada. Siis ma lihtsalt kisun tüli üles.
Ehk siis jah, kokkuvõtteks, ma olen nurgik.
Mõned inimesed arvavad, et tõeline armastus on siis, kui üldse ei tülitseta ja teised jälle, et ilma tülideta ei ole mingi õige suhe. Mina ei nõustu kummagagi või siis nõustun hoopis mõlemaga. Ma arvan, et asi on inimestes. On olemas selliseid inimesi, kes on ise harmoonilised või siis moodustavad koos harmoonilise paari, sobituvad teineteisega ja moodustavad ühe ilusa ümmarguse terviku.
Aga siis on ka teistsuguseid inimesi, näiteks nagu mina. Ma ei kujuta ette, milline peaks olema mu kaaslane, et me kunagi ei tülitseks. Väga rahulik ja väga tallaalune, aga ma ei usu, et sellest piisaks. Kui ma ikka närvi lähen, siis mind ajab närvi ka see, et teine pool närvis ei ole. Ausalt. Mind ärritab see, kui keegi on liiga rahulik, siis kui mina olen närvis. Ja tõenäoliselt ajaks mind mingi hetk ka see tallaalulisus närvi. Kui mees oleks alati nõus kõigega, mis ma otsustan või välja pakun, siis ma arvan, et ma mingi hetk ärrituksin, et miks ta ise kunagi mingeid ettepanekuid ei tee või midagi ära ei otsusta vms.
Seega ma olen selline nurgik, kellega koos ikka kera ei moodusta. Võib-olla kuubi või mingi tahuka vms. Dodekaeedri äkki. Ma pidin küll guugeldama, milline see dodekaeeder välja näeb, aga minu meelest päris kena.
Igatahes, tulles tagasi suhete teemale ja täpsemalt minu suhte juurde, siis püüan ära tuua need põhjused, miks me tülitseme:
1) Ma püüan tõsist juttu ajada ja ta arvab, et ma õiendan. Ausalt, ma olen temaga pikad õiendused maha pidanud ilma ise sellest aru saamata. Kas see, kui ma ütlen, et ta teeb midagi valesti või võiks paremini teha on kohe kindlasti õiendamine? Kuigi, kui nüüd aus olla, ega mulle ka eriti ei meeldi, kui keegi mulle ütleb, et ma teen midagi valesti või võiksin paremini teha. Ma kipun siis päris pahaseks saama.
2) Kui ma temaga õiendan.
3) Kui mul on paha tuju ja ma tahan seda ilmtingimata temaga jagada. Siis ma lihtsalt kisun tüli üles.
Ehk siis jah, kokkuvõtteks, ma olen nurgik.
Comments